30 April, 2009

Lennuilm

Seekord pidasid fotoka akud vastu.
Ja meistrile läkitati mureküsimus: õnnetus on juhtumas, mida teha?

27 April, 2009

Kevad! Kevad!

Inimesed on suurema sodi silma alt ära korjanud,ja lasevad loodusel õitega edvistada.
Kevad!
Peaaegu et suvi.

26 April, 2009

Fotojaht. Liikumine

Liikumine võib viia olümpiamängudele,
ühise mütsi all puhtamasse homsesse
või aega enne sinu ajaarvamist.

25 April, 2009

Nukravõitu päeva lustakas lõpp

Üks põnn kirjutas kirjandit. Teised pereliikmed lõbutsesid sõpradega. Koju ei kippunud keegi. Lootsin, et pesamuna tuleb vähemalt lõunale, aga ei. Kiskusin pannkoogikuhilaga riidu, et mitte seda kõike üksi nahka pista. Miks ma sellistel puhkudel alati koletutes kogustes toitu vaaritan?
Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Aga kes oskas aimata, et nii lähedal!!! :D
Pannkoogimure sai lahendatud, kodukakkudele monoloog maha peetud... Vähe puudus, et oleks ujumagi läinud :D :D :D
Rohkem selliseid õhtuid!



Laupäevaõhtune repertuaar


I walk a lonely road
The only one that I have ever known
Don't know where it goes
But It's only me and I walk alone

I walk this empty street
On the Boulevard of broken dreams
Where the city sleeps
And I'm the only one and I walk alone

I walk alone
I walk alone

I walk alone
I walk a...

My shadow's only one that walks beside me
My shallow heart's the only thing that's beating
Sometimes I wish some one out there will find me
Til then I walk alone

Ah-ah Ah-ah Ah-ah Aaah-ah
Ah-ah Ah-ah Ah-ah

I'm walking down the line
That divides me somewhere in my mind
On the border line of the edge
And where I walk alone

Read between the lines what's
Fucked up and everything's all right
Check my vital signs to know I'm still alive
And I walk alone

I walk alone
I walk alone

I walk alone
I walk a...

My shadow's only one that walks beside me
My shallow heart's the only thing that's beating
Sometimes I wish someone out there will find me
Til then I walk alone

Ah-Ah Ah-Ah Ah-Ah Aaah-Ah
Ah-Ah Ah-Ah

I walk alone
I walk a...

I walk this empty street
On the Boulevard of broken dreams
Where the city sleeps
And I'm the only one and I walk a...

My shadow's only one that walks beside me
My shallow heart's the only thing that's beating
Sometimes I wish someone out there will find me
Til then I walk alone


24 April, 2009

23 April, 2009

Väiksed lapsed, väiksed mured...


*tuttu
4/23/2009
12:45:27 AM




magama!
4/23/2009
12:45:36 AM
-



ei saa
4/23/2009
12:45:40 AM




miks
4/23/2009
12:45:52 AM




Gustav on mu voodi peal
4/23/2009
12:45:58 AM




ja muud külalised on ka siin
4/23/2009
12:46:06 AM




Gustav on rootslane
4/23/2009
12:46:11 AM




külas meil
4/23/2009
12:46:14 AM




istub mu voodi peal









4/23/2009
12:46:18 AM




issand! see on jälle täitsa uus nimi!









4/23/2009
12:46:39 AM




ma ei suuda sammu pidada
4/23/2009
12:48:20 AM




ma tean ainult üht rootsi gustavit. loodetavasti mitte tema. minu tuttav gustav on abielus, tal on kolm last, kellest üks on tulevane troonipärija
4/23/2009
12:48:35 AM




oh, vot see ongi

22 April, 2009

Hea tuju pilt

Täna tuletas üks klass mulle meelde, et tegelikult töötan maailma kõige lahedamate lastega. Ikka veel on lõbus.
Lahendamisele kuulunud probleemid:
Mis on see, mis Eestile mõeldes kohe meenub? Lauluväljak? Vanalinn?...
Milline on indiaanlase soeng? Riietus? (Trussikutesse torgatud kurk?) Karvane rind viitavat mesilaseõnnele? XD
Kuidas joonistatakse torupilli? (Ah, vahet pole. Sellise muskulatuuriga nagunii mängimisest asja ei saa.) Sukad? Tonti! Need pidid teist värvi olema. Nüüd jäid paljaste säärte ümber seotud paelad :D
Mis juhtub, kui aborigeeni kael otsustab kodust lahkuda?...

Kõige lõbusam on aga mõelda, millise lustiga see pilt valmis.

Rühmatöö:A2

20 April, 2009

Väss!

Lubasin tegelinskile näidata, kui osav aknaaluse kaunistaja ma olen. Kõik pulgad ja "mutimullahunnikud" ei mahtunud äragi! Saan ise ka aru, et tulemus on kuidagi poolik. Kui nüüd torkaks iga toki otsa ketšupipudeli, kruviks selle külge konservikarpidest kroonlehed ja mässiks toika ümber värvilist pallinööri - vat see oleks tase!
Vastukaaluks sai kogu õhtupooliku riisutud, riisutud, riisutud ja kärutatud, kärutatud, kärutatud ja nüüd tunnen end paremini kui iial varem - kehapiirkondi, mis endast intensiivselt märku ei annaks, hetkel ei esine.

Peale kulu- ja käbiuputuse oli ikka häid asju ka. Näiteks kevad.

19 April, 2009

Sibilandijaht

Kõrgepingeliinide südaöine surin. ZZZZzzzzz...
Sitika suveunesumin...
Suvevihmadušisahin. ŠŠŠŠŠššššš...
ŽŽŽŽŽžžžž...

17 April, 2009

Põnnila

"Emme! Kas sul klappe on?"
"Eip."
"Aga nüüd?"
"Nüüd on."
"Anna!"
"Võta! Ära üle kahe võta."

"Sa valetasid!" nuriseb Põnn16 mõne aja pärast, kui on kapid läbi sorinud, ilmudes köögiuksele politseimängu plastklapid peas. Sellised primitiivse mikri- ja antenni-imitatsiooniga.
"Mul on kusagil püstol ja politseimärk ka," pakun lahkelt.

"Tahan süüüüüüüüüüüa!" tormab tuppa pesapõnn.
"Ise tuled sünnipäevalt!"
"Mulle ei antud taldrikutki!"
Hee! Poleks pidanud kohe alguses kingipakki käest ära andma. Selles oli taldrik ka! :D

15 April, 2009

Tahan ka ajalukku!

Õnneks on mälu veel nii hea, et mäletan paari päeva eest toimunut selgesti, mis sest, et lünkadega.
Suutsin vajalikuks kuupäevaks üsna täpselt oma linnakodusse jõuda. Esmalt enne keskööd Maarjamäelt kesklinna (inimtühi Viru peatus. Minus kasvav kõhedus paisus bussi ootamisele kulunud 10 minutiga nii suureks, et oleks ka rahulikus linnakodanikus tekitanud kiusatuse mind natuke togida, kui mõni kodanik oleks vaid läheduses leidunud.) Bussi sigines mu lõhnameeleheaks kaks vennasrahvusest ebakainet (ühest neist tõusis ninna huvitav mõrkja tsitruselise ja veel millegi põneva kombineeritud aroom), aga üldiselt nägid nad kurjakuulutavad välja (nojah, minu olekus hirmutanuks mind ka busside sõiduplaan). Noored otsustasid minuga samas peatuses väljuda. Olin peaaegu valmis edasi sõitma, aga jätsin siiski saatusele mänguruumi. Saatus halastas ja korjas maha astunud noorsandid bussi tagasi. Huuuh!
Kodus vestlesin veerandtunnikese kaasaga ja sõin ta ühtlasi apelsini ning pirni võrra vaesemaks. Siis tuttu! 4.30 olin virge ja sirge, lappasin konspekte, õppisin näidistundi pähe ja sõin vastutustundetult ära veel ühe apelsini. Kell 6.45 tihkasin printima hiilida ja siis ma printisin ja printisin ja printisin...
Kella kaheksa paiku möödusin Vabaduse väljaku liikuvast reklaamtahvlist, kus miskipärast ei lipanudki enam ringi mu koduvalla reklaam??? :(
See-eest vudisid piirdevõre taga juba agarad ehitusmehed ja vabadusrist kõrgus platsinurgas oma avamata kinkekarbis. R-kioski juures majaseina ääres kössitaja oli vististi rasvatihane. Oli tal veel üldse eluvaim sees? Oh mind ja mu tähelepanematust!
Pool üheksa algas viimane koolipäev mu praktikakoolis. Niuks!
"Tahaksin teid kõiki kallistada!" õhkasin oma üheksandikke maha jättes (kes kõik need kaks nädalat vintsutusi vapralt välja kannatasid) ja enamus neist oli täitsa nõus kallistatud saama. Kahjuks sekkus kade klassijuhataja, kes tituleeris emblemise lubamatuks ahistamiseks. :D
Siis tormasin trammiga pärastlõunasele rongile. Hobujaamas ei suutnud ma mõista, miks seljatagune noormees muusika nii valjuks on keeranud. Siis taipasin, et see ei saa olla tema. Otsisin süüdlast Foorumi eest. Lootsin sealt mingi hääleka ürituse avastada. Müra allikaks osutus aga hoopis klaasstend (ma arvan), mis üürgas nii, et käis läbi lihast ja luust, kuidas südamejuust läheb südamesse suust ja enam ei saa mõelda muust. Põgenesin number kahte ja hakkasin Balti Jaama poole loksuma. Tramm oli rahvast ääreni täis. Keegi ratastoolinoormees vestles kõrvalistuva tütarlapsega. Tundus, et tütarlaps polnud vestlusest huvitatud. Kaldusin juba arvama, et nad pole tuttavadki, kui neiu kusagil Merepuiestee kandis toolist kinni sasis ja selle niisuguse kolakaga selg ees trepist alla asfaldile tõmbas, et peaaegu kuulsin, kuidas noormehe neerud püksisäärtest tänavale pudenesid. Lõhnad! "Ammoniaak," on vist viisakas öelda. Ei, ma ei arva, et väljunute pärandus.
Balti jaamas otsustas suurem mass maha minna. Ilm oli mõnusalt päikseline, aga vastikult tuuline, kihutasin jaamahoone suunas, aga... kiusatus kiskus korraks mujale.
Võõrasemad - 12 kr/tk. Liiliasibul - 10 kr/tk
Kolm võõrasema ühele ja kolm teisele poole treppi, sama palju sissesõidutee äärde. See teeb kokku... Tule mõistusele, naine!
Sisenesin tagauksest, kolasin kolm tiiru lettide vahel (tomat Hispaanai, searullad, kuld vasikas,... kraabi salati ja buzeeküpsiste sildid on ära parandatud) ja ostsin lõpuks näputäie rohelist sibulat ning tšebureki.
"Seitse krooni!" hõikas tšeburekitädi. Mõtisklesin just, kas mu niru majanduslik olukord paistab nii selgesti silma, et ta otsustas kaks krooni odavamalt müüa või tundis ta minus ära inimese, keda kannatab kiusata, ja müüb armulikult üleeilset kraami? Siis nägin, et mulle ulatatakse beljašikott. Mkm! Tšeburekkiiiii!
Sibul supi jaoks ja tšeburek esimesel võimalusel tarbimiseks (kõht oli niiiii tühi, aga esimene võimalus saabus alles kodus), turnisin Aegviidu rongi, et liikuda maakodu poole, kus pesapõnn juba ootas. Rohkem kindlasti läpakat kui mind :D
Hm. Kuskil oli ometi puänt ka?
Näiteks rongis, kus tiheda asustusega vagunis leidus üks väheseid vabu kohti vanemas keskeas vene mehe pingireas. Ta istus kolmeses pingis, kott kõrvalistmel.
Pobisesin oma hädise "Zdesj svaboodna?", haarasin noogutuse peale läpakakoti ja sellest poole ruumikama "ridiküli" põlvedele ja valmistusin pakutavaid ebamugavusi nautima.
Korraga kerkisid mul kotid sülest, naabrimehe pamp nihkus tubli paarikümne sentimeetri jagu akna poole ja minu kandam räntsatas sinna kõrvale.
"Vot tak!" teatas pinginaaber otsustavalt.
Nii armas!

12 April, 2009

11 April, 2009

Mustrijaht

Mustrimaal olid munamustripühad. Mustertädigi tegi mõned mustrimunad. Töö sai valmis, aga päev oli veel pikk. Mustertädi tikkis mõned ristpistes padjad, aga õhtu ei paistnud ikka veel.
Siis heegeldas Mustertädi pitsilise salli, aga päike püsis pealelõunataevas. Nüüd kudus Mustertädi lõpuni oma mummumustris seeliku, aga magamaminekuni jäi ikka veel aega.
Mustertädi otsustas, et võtab mustrilauamängu ning läheb oma mustersõbranna juurde mustripüharõõmu jagama.
Ta pani pähe sügisel ostetud mustrikübara
ja lasi päkamustritel välkuda.
Mustersõbranna mustripühadelaud oli maitsvate mustritega kaetud ja hilisemal koduteel
paitasid mustertädi mustrikübarat tärkavad kevadmustrid :D

09 April, 2009

See ei ole võimalik!

Esiteks see, et ma pole kunagi Von Krahli Teatris käinud.
"Kus see asub?" hädaldan kaasale.
"Vaata netist!" kohmab telefonitoru.

Tead, mis edasi juhtub?

Estonia puiestee? Ei ole? Miks ma küll arvasin, et see on täitsa mujal? Ja mis maja number see 10123 veel on? Kas see tänav on siis nii pikk?
Ee... Tallinn, Estonia, 10123. Appi, kui piinlik. Nüüd ma saan aru küll!
Et siis Rataskaevu 10.

Ennul on seal 18.00 raamatu esitlus. Ära karda, tule julgesti. Mina olen seal ainus loll. Ülejäänud on kõik väga toredad inimesed.
Kui Sul on Tartusse lihtsam minna, satu 19.00 Tartu kultuuritehasesse! Ott esitleb seal oma luulekogu ;)

Usalduse küsimus

Lõpetasin köögis just prügiämbriga suhtlemise, kui avastasin selle tagant seene. Mitte majavammi. Pisikese kübaraga seenemiku. Nii pisikese, et kübaral läbimõõtu kõige rohkem 0,5 cm. Kuivatatud. Või kuivanud. Nagu puravik või... vat ei saagi täpselt aru, mis seenega tegemist.
Mis tunne on, kui peaksid justkui liiki määrata suutma, aga ei, pirn ei hakka peas põlema?
Paha tunne!
Veel rõhuvam oli aga asjaolu, et selline lugu meie peres juhtus. Sest ma ei näinud küll muud seletust, kui et kaasa on täiesti külma rahuga koju seeni ostnud, neid minu eest varjanud ja vaikselt hõlma varjus üksi ära söönud. Olgem ausad - nii ei tehta! Sellistest asjadest räägitakse!
Sõin kättemaksuks pasteedikarbi tühjaks. Kui niisugused ollakse, mis siis minagi! Samal ajal uurisin kübarakandjat. No vot ei tea! Šampinjon kindlasti ei ole. Mingi kännukas? Mkm.
Mida rohkem vaatasin, seda tuttavam tundus. Oi aeg! Pasteediga läks nüüd natuke halvasti. Sest see seen... vat see seen, see ei olegi nii väga seen. See on hoopis... kummeliõisik. Oeh.

06 April, 2009

Kõhuga rääkija

Jalutas mulle värava juures vastu tuttav tirts. Polegi teda terve igaviku näinud! Minule ta erilist tähelepanu ei pööranud, vestles pigem oma nabapiirkonnaga.
"Kuhu sa nüüd tuled! Istu ilusasti paigal!" jne jne
Ei tundu väga normaalne, mis?
Tal oli rott taskus! Tundus selline teismeline, hoidis käpakestega taskuservast ja uudistas maailma.
"Iiiiii! Sul on rott!" kiljusin vaimustusest.
Nüüd oli tema kord mind võõristusega põrnitseda.

03 April, 2009

Mustvalge fotojaht

Natuke vanemaid ja täitsa tänaseid.
Veefilter peegli ees.

Silt

Käbi

Oja

Täna Vana-Vigalas. Grillkana.


V-V valge maja.

V-V sööklaime

Teemast väja minnes: Vana-Vigala tänased uudised.