Fotojaht. Kiire

Ei ole üldse minu sõna. Kui hakkan kiirustama, siis asjad mu ümber

• lähevad ümber
• lähevad katki
• lähevad kaduma...

Igatahes kulub rohkem aega kui tavarütmis toimetades.

Ja kuna tegelikult olen üpris-üpris paikne, pole mul pilte kiirteedest, kiirbussidest, kiirrongidest, kiirtoidukohtadest...

Kiired kodused:

Kiirader (lähedal asuvast kodust)

Kiirkass

Kiirkoer

Teiste kiired.

Linnuõhtu

"Kuhu ma selle linnu võiksin panna?" ilmub mu aiakäru juurde väike naabripreili, surnud suleline jalgupidi pihus.
"Pane kärusse."
"Ma ei teagi, mis lind see oli," ohkab tüdruk.
Haa! Mina tean! MINA TEAN!!!
"Hallrästas."
Pole ta nii hall midagi. Ilus kollakas rind, täpid peal.
"Ei tea, kes ta ära tappis," kurvastab piiga.
"Võib-olla lendas ise kogemata vastu puud," ei mõista ma suud taltsutada.
Tüdrukukest näib see lohutavat. "Võib-olla tõesti ise lendas... Oh. Mulle ei meeldi, kui surrakse."
Ega mullegi. Mis siis ikka. Tagasihoidlik muldasängitamistseremoonia.

Linnuhommik

Punarind. Väänkael. Ohakalind. Kühmnokk-luik. Kuldnokk. Siisike. Talvike. Leevike. Metsvint. Rohevint. Räästapääsuke. Suitsupääsuke. Valge toonekurg. Sookurg. Musträstas. Hallrästas. Laulurästas. Vainurästas. Käblik. Sinitihane. Rasvatihane. Linavästrik. Põldlõoke. Kiivitaja. Vihitaja. Sinikaelpart. Sõtkas. Musträhn. Suur-kirjurähn. Väike-kirjurähn. Puukoristaja. Keegi tundmatuks jääda soovinud hani.  Õõnetuvi. Must-lepalind. Kadakatäks. Kivitäks. Väike-lehelind. Mets-lehelind. Salu-lehelind. Must-kärbsenäpp. Harakas. Hallvares. Koduvarblane...

"Vähemalt see, kes lõksub, on silmnähtavalt lipuvarras."
"Aga kui ei näeks?"
Mnjah.

Auto ees liugles üle tee kuivanud puuleht.
"Noh, mis lind oli?"
"Lehelind!"
Elementaarne.

Tulin koju. Männi oksal istus keegi pruun suleline.
Lehelind? Kärbsenäpp? Varblane?
Lind ei kiirustanud. Küllap sai aru, et prillid toas ja binokkel autos.
Ei laulnud silpigi. Itsitas hääletult.

Ma olen printsess!

Nii imeline avastus hommikusse!
Leidsin voodist herne.
?????

:D

Aprillilõpu värvi pusletükk tänast päeva

Sinililleväli. Lõokannused. Piiphein.
Laulurästas. Suur-kirjurähn. Punarind.
Risti üle tee tormav jõgi.
Kärestikutrepikividel kilkav vesi.
Niiskete okste visin ja sirgeseljaline suitsusammas.
Kevad on käes.
See tähendab, et... kohe on kevad läbi.

Millega kinnitada keha?

Asendusõpetajana 1. klassis.

Lugemispala "Puhh läheb külla".

Loen ette.

Räägime. Toidust. Viisakusest.

Loeme ükshaaval.

Vastame küsimustele.

Selgemast selge?

Natuke on tunni lõpuni aega. Pinniks veel kuidagi?

"Puhh tuli jänesele külla. Mida jänes Puhhilt küsis?"

"Et kas ta tahaks natuke keha kinnitada!"

"Jänes ja Puhh hakkasid keha kinnitama. Mida nad hakkasid tegema?"

"Trenni!"

"Keha pesema!"

"Hoidsid hinge kinni!"

:D

Roheline kevad

Väljas sajab lund. Küllap seepärast, et päeval posti viidud kirjas sai kilgatud: "Otsas! Lumi on otsas!"

Aga ei jäänud roheluski tulemata. Kevadpäkapikk hoolitses selle eest. :D

Fotojaht. Loss/mõis

Ei või ju arvata, et mu pildipangas valitseb kord.

Siit ja sealt.

Kaugemalt lähemale.

Juhuslik valik.

Iirimaalt.

Austriast.

Lätist.

Hiiumaalt.

Järvamaalt.

Lääne-Virumaalt.

Hm? Et võõra maa mõis on teinekord lähemal kui oma? :)

Mõisnikepaari leidsin ka.

Või mis paar. Mõis pole oma. Härra pole oma. Kleitki laenatud. :D

Lossid on. Olgu siis ka lossikoer. Jälle võõras.

Teiste lossid-mõisad.

Fotojaht. Peegeldus

Otsisin pilti, mis peegeldaks mind valdavaid tundeid.

Leidsin!

:D :D :D

Teiste peegeldused.

Saaremaalt tagasi

Emotsioonidest oimetu.

Väsinud.

Õnnelik.

No on tegelased! Nendega küll luurele minna ei saaks. Liiga palju lärmi! :P

Samas - uskumatu, et üks kirju seltskond kasvab nii südame külge.

Kalllllllllll!

:) :) :) :) :)

Fotojaht. Köis/nöör

Kutsikas Freddy sai viiekuuseks. Viisime ta Jäneda linnamäega tutvuma.Võtsin sünnipäevamatkale fotoka kaasa. Et kui köit kohtan. Eks aimasin, kust otsida.

Mõis.

Järelikult peab kuskil ka köis ette jääma.

Nii oligi.

Nööriga oli keerulisem. Tea, kas nende mail üldse loomi liigub? Metsas jalutas vastu ainult keegi daam koerakesega. Vaatasime päris ülevalt. Ei kedagi. Jänest ega sutt. Nii pole põhjust ka püüniseid panna.

Ei märganud küll jänestepaelu ega sutenööre. Kas nöör sutt peabki? Meie murdja jõud käib varsti igatahes oma metallisegusest ohelikust üle. ;)

Teised jahilised.