Romantiliselt

Eilse Aliase jätkuks harjutasime järgmiselgi päeval kisakoori. Ei julge enam suud lahti tehagi, tead, et teine ütleb sama. Nii näiteks hõiskasime Kumu graafikanäitusel ühe rohelise tuubi pildi ees hardunult: "Mm! Wasabi!"
Alumise korruse väljapanekuist jäid meelde siga, sipelgad, luik, Leedu(?) rahvuslikud "ämblikuvõrgud", "Püha vaimu ilmutus Klimase korteris" (miks just see?) ja vivetollilik graafika, mis, üllatus-üllatus, osutus Vive Tolli loominguks.
Valdavalt kribu-krabu stiilis ülesjoonistatu nõudis suurt süvenemist ning vajutas väljudes väsinult kohvikutoolile. Ja pani kahtlema, kas viienda korruse saali jaoks võhma jätkubki. Õnneks lõi kaasas ihnsus välja - makstud sai, ja kindlasti on parem osa seal! Oligi. Väike spikker, et keegi nimetamata ei jääks. Tõesti oli hea! Meeleolukas. Minge vaadake ise!

Kuna plaanitud oli romantiline koosviibimine, jalutasime Kumust käsikäes ja romantiliselt sööma (toit ja teenindus endiselt toredad, rahvas käis meistrit kättpidi tänamas).
Et Kumu kulutas kingakontsad läbi, hankisime möödaminnes uued (kitiin)jalavarjud ja kaasa innukal pealekäimisel õiget värvi rohelised kindad ja salli (olengi üht töökaaslast ta aksessuaaride värvi pärast inetult kaua silmadega söönud, nüüd on omal!).

Ja koju asutades kohtasime Liinat! Ikka sama särav! Ärgitas Dali näitust külastama. Soome. Et milla veel nii kuulus nii lähedale...

Õhturomantika jätkus üliküpseid puuvilju (nagu melon) romantiliselt nosides. Madeira üllatas. Kas ta on kogu aeg nii kange olnud? Ja suuresti madeira mõjul kihutas kohale unenägude aeg. Romantiliste unenägude :D