Alles see oli, kui ma kolleegi noodikotiga oma kabinetti jalutasin! Mina, kes ma ühe sõrmega "Kukekest" toksida oskan... Või kui ma leti külge kinnitatud pastakaga kõndisin, kuhu "vedru" võimaldas... Või kui ma hajameelselt juhataja jope selga ajasin ja minema pühkisin (sarnasus oli vaid värvis)... Või kui ma...
Täna jäin oma külakaupluses hämmastunult vahtima, kuidas müüja imelikke poose võttes letti uuris, justkui oleks sealt midagi puudu. Loomulikult oli! Ja loomulikult teadsin ma, kuhu poole pilk pöörata. Kuidas see rahaalus küll mulle kotti sattus? Järgmisel korral kangutan ehk kassaaparaadi kaasa? Appi! Kolises küll imelikult, kui kaupa kotti loopisin, aga seal oli konserv koerale, maisipurk mulle ja palju muud huvitavat.
Oeh!
No comments:
Post a Comment