Jõudsin paari tunni eest veerandilõpu lastevanemate koosolekult koju. Põnnide lauluoskuse ja repertuaari hea tase oli prognoositav. Järgnevast psühholoogiga kohtumisest ei osanud ette midagi arvata. Aga... pilk esinejale, ja arvamus olemas. Plika! Mida see ka elust teab! Alles koolipingist tõusnud. Kui sedagi. Ja siis:
"Olen kahe lapse ema..." (Vaata aga! Millal ta seda jõudis!)
"... vanem neist käib juba ise ülikoolis..."
Eiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii! Karjuv füüsiline vägivald! Raudselt sünnitas kolmeteistkümneselt. Isegi siis pole ta väljanägemine andestatav! Olen ka Hansapanga klient ja tahan otsekohe seda võlukreemi saada!
Igatahes läks mul suure kadetsemise sees pool juttu kõrvust mööda. Ah jaa! Midagi räägiti kokkulepetest. Et kui laps oskab välja pakkuda ja põhjendada, miks ta tahab õhtuti alles 23-ks tuppa jõuda, siis miks mitte!
Mina oleks küll murel, kui mu põnnidest kumbki hilise õhtutunnini õues redutaks. Et mida teeb? Peab metskitsedega mokalaata või vahib naabri koeraga tõtt? Pime. Külm. Seltsi pole.
Õnneks on neil juba poole kümne ajal vabatahtlik öörahu. Kolkaküla rikkumata noorus! :P
Ja mina õel inimene ajan veel kadedamaks - kui oma kahe lapselapsega jalutan, siis kiidetakse, kui suured lapsed juba ja ise alles noor (tirtsud on neljane ja kolmene). Ja ei mingit võlukreemi, kuigi vanem tütar töötab Hansapangas ja saaks lausa tutvuse kaudu. Vott!
ReplyDeleteOijah! Ja minule ütles tütreke juba kümme aastat tagasi:
ReplyDelete"Emme! Miks sina näed palju noorem välja kui vanaema (minust üle 30 aasta vanem ämm)? Te olete ju ühevanused?"
Kompliment?
Üüüüh!
Nojah. Teisest kyljest oli mul kunagi tuttav kolmekymneaastane noorsand, kellelt napsupoes pidevalt passi kysiti. Tema kyll komplimenti hinnata ei osanud.
ReplyDeleteNäe, teistel ka samad rõõmud ja mured.
ReplyDelete(Ei tea, kas siia linki õnnetub panna? Proovin järele.)
Ühest küljest võiks ju napsupoega katsetada. Teisalt - mul polegi praegu passi! :(
ReplyDelete