Hommik algas prügi sorteerimisega. Kaasa sukeldus prügiämbrisse ja tõstis, pesi ning rühmitas kottidesse. Mina samal ajal ajasin netitabelis näpuga järge, mis kuhu: hapukoorepakend - olme, piimapakend - olme või pakend, fotoka akulaadijate plastikümbrised - emnee... paneme kõrvale ja mõtleme veel... Lähetasime põnnid pidulikult instruktsioonide saatel kotte tühjendama.
"Mõnitasite või? Seal oli bio-, olme- ja paberikonteiner!"
Niipalju siis pestud totsikutest. Õnneks on peres tuttav kunstiõpetaja :P
Tüdrukutel käskisime Selverist biolagunevaid kilekotte tuua. Oli. 25 tk, 10 liitrised, ca 80.- pakk. Nonoh. Meil on nüüd ka.
Pärastlõunal viisime põnnid Premiasse uisutama. Pildistasime ja lehvitasime ning jalutasime siis Rocca al Mare Selverist hiinakat otsima. Selgus, et ei ole selles kaubanduskeskuses hiinakat. Osalt ehk seepärast, et taolist selverit olemaski pole :D
Hiljem, meie pingsal pealekäimisel, siirdusime kinokobarasse, aga et peale "Vastamata kõne" (mkm! õudukas) polnud hetkel midagi algamas, jalutasime sööma (vastavalt maitsele Silki ja Hessi).
Algajale sushisõbrale oli väga ilus leid lõhe-kreemjuustu-avokaadomaki. Seesamiseemnetega. Oi, see oli hea! Peaaegu sama mõnus, kui söögikohast lahkumine. Põnnid hüppasid Hessist tulles läbi ja teatasid, et nemad kinno tulla ei viitsi. Andsime sõidutalongiraha ja võtmed ja saatsime koju. Ja tellisime veel ühed kreemjuustumakid. Minema asutades märkasin nagis rippumas medium-põnni jope teisikut.
"Põnni jope!"hüüatasin. Vist liiga tõetruult, sest kaasa vangutas pead ja sirutaski käe varna poole. Kujutasin ette, kuidas ta asjalikult minema jalutab, võõras jope kaenlas. Lausa kahju oli sekkuda :D
Filmidest jäi kaalukausile kaks: "Cloverfield" ja "Lepitus". Ostsime esimesele piletid ära. Siis helistasid põnnid. Nad on kohal, võtmekimp kah õige, ainult et medium-põnn oli hommikul poes käies sealt koduvõtme küljest ära õngitsenud. Toru otsas käis mõneminutiline vaidlus, kes võtmele järgi peaks tulema. Võitjapaariks osutus ülejäänud pesakond ja asutas end teele. Süüdlane oli süütundest liiga räsitud. Garderoobitädi sai kenasti nõusse räägitud ja meie läksime käsikäes romantilist nädalalõppu veetma. Soovitame kõigile! "Cloverfield" on selleks nagu rusikas silmaauku :S
Kaalusime närvirahustuseks veel mingi filmi valimist, aga ei riskinud. Kes teab, mis üllatus taas osaks võinuks saada.
Kodus! Kõik elus ja terved! Mingi aja möödudes tunnistavad põnnid häbelikult, et said võtmete juurde jäetud sõidutalongid kenasti kätte, aga kasutasid need mittesihtotstarbeliselt, istudes kogemata valele trammile. Oeh!
No comments:
Post a Comment