Hilisõhtusel koduteel. Rongis. Helistas Põnn-medium ja hädaldas, et õde kaotas roti silmist ja läks ise ära magama.
Oeh.
Koju jõudes leidsin eest 2 magajat ja tühja puuri. Otsisin. Keskööni. Vaikus.
Nuuts.
Üritasin magada. Mkm. Kobisin mingi hetk üles ja alustasin uut ekspeditsiooni kappide ja riiulite taha.
Ei midagi.
Kell kuus ilmus pere keskmine toauksele - sassis ja unesegane.
"Ta ronis mulle kaissu."
Rooooooooooooootu! :D
Pikast vabadusest traumeeritud, keeldub tegelane puurist välja tulemast. Ongi hea.
No comments:
Post a Comment