Väga turvaline on omada üht ja ainukest korterivõtit.
Järjekordne intsident:
Tütreke helistab: "Ema! Võti on minu käes!"
"Ok! Ja kus sa oled?"
"Sõidan bussis."
"Kuhu?"
"Paidesse, hambaarstile ju."
"Millal tagasi jõuad?"
"Homme vist. " (Nojah! Bussid!)
Õnneks tuli ümber istuda. Õnneks oli läheduses pood, kuhu võti viia. Õnneks sõitis sealt veerand tundi hiljem mööda buss, millega koju pidin minema. Õnneks oli mul bussijuhi telefoninumber. Õnneks oli tal meeles võti ära tuua. Õnneks oli mul meeles see enda kätte küsida. Ma ööbin toas! Jee!
4 tundi hiljem. Veel jeesid! Põnn koju organiseeritud!
No comments:
Post a Comment