Kes keeras oma väikeste valgete kätega kurgipurgilt kaane maha? :P
Jätame välja lobisemata, et tegelikult jõudis minuni üsna lahtine mahuti, üleandja lihtsalt ei märganud seda ;)
Tegelikult on täna tore päev. Isegi üks prillidega kiilakas, kes raudteejaamas avalikku korda rikkus ja kõigest hingest üritas tuju sandistada, ei suutnud seda mitte. Otse vastupidi. Lausa lõbus hakkas :D
Parim enne pole vist ka veel möödas. Kui olin paari kohta helistanud ja eitava vastuse saanud, otsustasin, et mis see 10 km ikka viluga visata. Seda, et vilu, märkasin juba perroonil. Tegin esimesi trotslikke samme kodu suunas, kui siinmeolemelikult pidas kinni noobel auto ja juhipoolne aken keriti alla. Vähe sellest, et peale kutsuti - nimepidi hüüti! Ma pole kunagi nii suure rõõmuga auto suunas sibanud. Avasin ukse, et sisse ronida, kui kõrval peatus auto ja sealtki hõigati mind! Ee...et kohe ei osanudki valida! :D Aga õnneks nii suur kimbatus ka polnud, et end sõidukitest maha oleksin jätnud. Langetasin valiku selle ekipaaži kasuks, kes mu kodule 6 m lähemale sõitis (ja kus minu tarvis vähem ümberkorraldusi teha tuli). Kodus, oma lontis olemisega peeglisse joostes, sain aru küll, et populaarsust ei tinginud hurm ja sarm, vaid et kuidas sa ikka vanainimese tee äärde jätad.
Aga see selleks! :D :D :D
Nii vana kohe, et autod peavad kinni...
ReplyDeleteLahe, siis kui enam plikaohtu pole :D:D:D:D:D
eksole! tuleb välja, et omad rõõmud on igas eas! :D
ReplyDeleteÄra võõra autu peale ikka mine, nad tahavad vanu kah vahel:))
ReplyDeleteTuleb ette jah. :)
ReplyDeleteei rikutud seda korda midagi nii hullusti :) ja lõbus oli ka ju :D
ReplyDelete