Kuidas nimetada seda, kui inimene äkki ja hoiatamata põrandale viskub, teise tuppa roomab ja palub ukse lukku keerata?
Argpüksuseks.
Mõnikord avastad end reageerimast üpris-üpris ootamatult. Kord juba minema roomanud, otsustasin veidi tukastada. Kaasa ühines. Üks põnnidestki vist. Varaõhtune vaikne tund.
Ärkasin nõudliku uksekellahelina peale.
Unest virgunud inimese reaktsioonid on hoopis teised. Oled väljakutseteks valmis. Soovid näha inimesi enda ümber.
Kiirustasin avama.
Põhjusega.
Kuidagi oli meelest läinud, et pesamuna on välisilma ununenud. :D
Tukkusin edasi.
Läbi une kuulsin, kuidas kaasa mudilasega köögis kokkas ja ilma-asju arutas.
Plaanitavast klassiõhtust.
Salatikomponentide valikust.
Sellest, kuidas üldse gaas joogi sisse saab.
Ja et kunagi ema täitsa õmbles.
Jaa-jah. Olid ajad. Selle peale tukkusin veel natuke.
No comments:
Post a Comment