Aastapäev

Arvasin, et see on rohkem kahe inimese eraasi, aga nii oli ka huvitav:
Kaasa õnnitles kohe, kui kuupäev kukkus, kolleegid rõõmustasid tööl, üks neljanda klassi noormees tegi huvitava pakkumise (kas see nüüd just selle konkreetse sündmusega seotud oli...). Isegi eelmisest elust peeti meeles :S
Et päev meelde (ei) jääks, viskas valla autojuht mulle plastpudeliga vastu pead. Oli omapärane. Ses mõttes, et vahtisin just aknast välja, kui tou tuli. "Ee... autojuht seda ometi ei teeks?" kiikasin kohtlaselt ringi ja otsisin kinnisest autost muid süüdlasi. Nojah. Ta üritas täpsust visata. Mina jäin ette. Klaaspudeliheite kuulutas ta vähemalt eelnevalt välja, aga muutsime selle sujuvalt teatevõistluseks.
Poes, kus käisin külalistele meelehead ostmas, oli üllatuskohtumine, mis veel õhtul muhelema pani.
Mis veel?
Pidu oli uhke: üks naabrinaine, üks naaberkülanaine ja isamees. Õhtu tipnes osaga, kus naised laulsid, pruut isamehega tantsu lõi (koos laeskeerutamiste jt improviseeritud elementidega). Pärast tuli muidugi loopija selg paika tagasi masseerida. Et kui pikk pidu oli? No oma tund tuli ära. Aga see ongi meie vahva veidra koosluse kogunemiste eripära: kõik kohe ja eluga, ei mingit niisama passimist :D
Peigmehe juurde jõudsin ka. Peigmees oli lausa võttegrupiga jaamas vastas. Pluss hiina toit ja pulmajook (köögiviljamahl tomatist-porgandist-paprikast jms).
Lilli kogunes peaaegu sama palju, kui päris pulmas.


Lahe!