Tunnihinne

Torumees käis.
"Palju küsid?" üritasin töörahast rääkida.
Jutt kiskus vasakule.
"Ema!" hõikasin teisest toast tasumiseks abilist.
"Ah nii?" vajus meistrimees mõttesse. "Mulle tundub, et sellesse filtrikopsikusse tekib lähiajal mõra..."
"Kuidas???" ehmusin.
"Aga vaat nii," näitas töömees, kuidas mutrivõtmega oleks võimalik kopsiku pihta äsada. "Ja seda kraani ka nähtavasti enam tööle ei saa," kruttis ta dušinurgavarustust seinalt maha.
Õel.
"Ma annaks ikka raha," kauplesin. "Piinlik ka, kui pärast öeldakse, et raha oleks lisaks vaja."
"No eks arvesta siis ise," kohmas torumees.
"Mina ju su tunnihinnet ei tea!"
"Aga enda oma?"
Ei suutnudki summat välja pressida. Tüüp rehmas käega ja lahkus muheledes.

"Ema, palju sa mulle teatrisse raha annad?" pinnib hiljem pisipõnn. "Mingi 50 annad vä?"
"Kas vähemaks tingida ei saa? Kujutad sa ette, kui palju ma järgmisel kuul teenin? Kui ma olen pool kuud palgata puhkusel olnud..."
"Mingi 8000?"
"Oleks see nii..."
"Mingi tuhat siis või? Mis su tunnihinne üldse on? Noh, enne sa torumehega rääkisid?"
Ui, heldeke...