Notme

Tegin täna pisikese (7 km) jalutuskäigu. Uskusin, et minusugune ilus inimene saab kindlasti küüti.
Reaalsus mu usku ei kinnitanud.
Tegelikult oli jalutamiseks igati mõnus ilm - mitte liiga jahe ega liiga tuuline, sademeteta.
Metsas aga marssis mul nina alt läbi üks jahipüssiga mees ja tegi olemise pisut kõhedaks. Kui siis veel mingeid hüüatusi kuulsin, olin suht kindel, et kohe aetakse põder teele ja siis me seal kahekesi ootame, mida saatus meile pakub.
Plaanisin esimese ragina peale kõhuli visata - vaevalt keegi loomale varvaste vahele sihib!
Õnneks helistas meheema ja oli valmis minuga metsavahe telefonitsi kaasa rändama. Artikuleerisin võimalikult selgelt ja katsusin näole manada kõik selle, mis eristab mind metsseast, -kitsest, põdrast ning jänesest.
Not me!
:D