Mänguasjamaailm

Kui mõtlen oma lapsepõlve peale, hakkab endast lausa hale. Mis mänguasju mul siis nii väga oli? Ruudulise kleidiga (tädi Ruti nägu) nukk. Ei, pigem Ivi Kreeni nägu. Siis üks tselluloidist võimleja nukk, nukubeebi, poolemeetrine mängukaru, täheklotsid, mini-hakklihamasin, siniste tuledega nukupliit, vineerist ja punaseks värvitud poroloonpolstriga nukumööbel, plastmassist kollane part ja öökull, täispuhutav kass, suur punane liikuvate silmadega plastmasskala, kummist kaamel (tädi Moskvast tõi), "morsikõrrekonstruktor", puust autokontruktor soone sees liikuva kaanega vineerkastis, suur roheline rannapall, rõngaste viskamise mäng, liivavormid, numbrikaal, ksülofon, puukast kogu selle kraami hoidmiseks... Ereliukas ja pingviinipiltidega suusad, sulgpallireketid, hüppenöör, sahtlist tehtud käru, metalljalastega kelk, Salvo kelk, tõukekelk... vanaema klaaskaane ja sahtliga kobakas tamkalaud, ema mänguasjad (papist? korstnapühkija, luust või mingist valgest kivimist baleriin,...), vanaisa toodud Odessa vidinad, mida tohtis peeglikapi klaasi alt piilumas käia (vibuga neeger, slaidiga paviljon, soola-pipratoosiga eesel, neegripoistega palm, elektripirni meenutav ja vedelikuga täidetud kuldkalapall), kingakarpide kaupa pabernukke, ports lauamänge... Nipet-näpet veel, aga

tänapäeva suurepäraste ja arendavate mänguasjadega ei anna võrreldagi!Lasteaiale kingiti mänguasju. Minu lemmik on see kontsõrmedega elukas. Kui kätest värav avada, tulevad nähtavale kaootiliselt vedelevad inimluud. Nii nummi! Avaldasin soovi see endale saada. Kui veel heli- ja valgusefekte lisada, võiks sellega igasugu vahvaid asju mängida. Näiteks, et koletist tuleb toita K-ga algavate loomadega (kass, koer, karu, kaamel...)
Kui teed õigesti, kostab vastava looma hädakarje ja purunevate luude ragin, kui valesti - öökimine.
"Rutem, rutem! Muidu koletis sööb sinu ära!"
Ma usun, sellest kujuneks väga meeldejääv tund.
Ja-jah! Papist meisterdatud Tõsta-kala-pea-kui-K-on-sõna-alguses-ja-saba-kui-sõna-lõpus mänguga ei anna võrreldagi!
:(