Vasakult paremale,
paremalt vasakule,
vasakult parema pealt paremalt vasaku peale,
ja peateega risti.
Ühistranspordiga on hoopis kitsas käes. Üht-teist muidugi liigub, aga need jälle ei tunnista peatust. 
Täna jäi jälle üks reisija maha.
Iga tee on iga vaataja jaoks isesugune.Seda teed mööda näen mina ikka veel lehmi kettide kõlinal karjamaalt koju jooksmas, rajaäärne rohi madalaks hammustatud ja koogilatakatega mummuliseks määritud.
Seda teed jääb aga jalutama naabripapi, läkiläki latvade lehvides, puuvillased dressipüksid rebadel, ajaleht näpus ja kohevakarvaline koeranässakas kannul. Näe, koera nime ei mäletagi enam...
Teised teelised.
Koeranässakas?
ReplyDeleteSee puudlinäoline oli igatahes Troi...
puudel? see jääb vist kuhugi enne minu ajaarvamist? viimane oli nii karvane, et kui seisis, ei eristanud üldse, kummal pool nägu on :P
ReplyDeleteHead teed. Sügava looga teed.
ReplyDeleteKuni on mäletajaid.
Ilus lugu!