Linnulaulutest

No nii. Kui ma selle loo ka kirja panen, ei tule mulle enam ühtki matkatellimust. Kuigi - tundub, et kõlakad hullust giidist on edukalt liikvel ja varsti olen suurem turismimagnet, kui kõik meie loodus- ja muud väärtused kokku.

Niisiis
sain kõrgemalt poolt vihje, et saabub väga nõudlik ja väga tarka giidi ootav grupp. He-hee! Miks nad siis üldse mulle helistasid? :D :D :D

Esmalt ma tükk aega vältisin seda mõtet. Siis tekkis paanika ja helistasin tuttavale loodustargale. Tema otsustas olla välismaal.
Taimi ma ei karda. Need enamasti seisavad kindla koha peal, on hästi vaadeldavad ja hakkavad aastatega meelde jääma.
Maastik on ka enamasti selline äraõpitavalt positiivne ja negatiivne.

Aga linnud! Nooh, kui mõelda, mitme linnu laulu ma lendurit nägemata ära tunnen, näib olukord suhteliselt lootusrikas: kägu, ööbik, sookurg, rukkirääk, pääsuke, lõoke,vares, metsvint, musträhn, kana,... Aga päriselus peidab seltskond sulelisi end puuvõrasse ja pasundab korraga mitmekümnest kõrist ja mul on tunne, et neil on oma reetlinnad, kes pidevalt repertuaari vahetavad.

Nojah. Lollil polegi muud teha, kui õigustusi otsida. Mina tahtsin targaks saada. Hankisin Fred Jüssi linnulauluplaadi. Kuulasin-kuulasin-kuulasin. Lisaks Fredile tunnen nüüd ära pöialpoisi, karmiinleevikese... ja et laulurästas on nr 6 ja mustpea-põõsalind nr 16.

Aga kui nad mulle metsas ilma numbrita vastu tulevad???

Ilma igasuguste transkribeerimisteadmisteta visandasin julguse mõttes spikri taskusse:

tuiiit-iit
tsiiiiii-tsiiiii-tidiridiridi
tidiridi-tr-trrrrrrrr
vititüüpiitstikitikitikititüüü
uhviii-uhviii-prrrt-prrrt-prrrt-vhüüü-hi-hi-hiit

Tuleb mõni tuttav ette?

:D :D :D