Päeva lõpetuseks :D

Põnnid puhastavad murakaid.
"Kust sa neid nii palju said," huvitub Põnn10.
"Naabri esikust virutasin."
"Ei, tegelikult ka, kus murakad kasvavad? Puu otsas?" vibutab tirts üht marja rootsupidi meie nina all. "Mul on selg juba täitsa kange ja käed väsinud," ahastab ta samas.
"Ma puhastasin üldse küüntega, enne kui emme noa peale tuli," lohutab suur õde.
"Kust sul selline mõte tekkis?" imestab pesapõnn. Juba turgatab uus küsimus pähe. "Kas vanasti kooriti kartuleid ka küüntega?"
"Vanasti ei tuntudki kartuleid," paneb emme tarka.
"Kas siis, kui sina laps olid, veel kartulit ei kasvatatud???"

Kes lasi tõde sedapidi paista?

"Kuidas murakas on elus?" imestab pere noorim suure õe eluslooduse jutu üle. Suurpõnn kordab üle elus ja eluta looduse erinevused.
"Aga kivid ju kasvavad ja paljunevad," vaidleb pesamuna ja toob mitu peaaegu ümberlükkamatut näidet.
Ja vesi kasvab (võtame või porilombid) ning oskab oma kohale tagasi liikuda (imbudes, voolates...)

Oeh. Tõsi ta on - vesi ja murakas - mõlemad liiguvad peamiselt ämbris. Ja veel on teinekord märksa rohkem elu sees. Näiteks, kui roostiku servast kopsikuga ammutada :P