Kaks suhteliselt sarnast purki. Ühel on all muster ja kitsam silt. Aga muidu - vahet pole?
Ei maksa nende sisusse nii kergekäeliselt suhtuda, sest need pole isegi kaugelt sugulased. Kaasa suhtus ja
vaat, mis sellest välja tuli. Mustikad soola ja piimaga. Tore komplekt:
vasakus purgis suhkur, parempoolses sool ja laua kõrval äädikaks moondunud näoga kaasa. Nii kahju on tal rikutud maiusest, aga mis hukas, see hukas.
Õnneks on mustikaid veel.
"Sinu säästupirnil on 4 ... aasa. Minu omal ainult 2," märkab äkki mu tähelepanelik silm (pirn on muidugi 4 aastat segamatult laes rippunud).
"Ehk on mul siis võimsam?"
"Äkki Sul on kolmefaasiline? Üks on maandus."
"Ja üks on pluss ja üks miinus? Miks sa üldse arvad, et aas = faas?"
"Elektrikud räägivad mingitest müstilistest "faasidest". Äkki need ongi? Elekter... Mul on siiani nii kahju nendest pisikestest poistest, kes käsu peale peavad liduma..."
"Poistest?"
"Noh, et vajutad lülitit ja nemad vudivad."
"Mis ei takista sind usinasti elektrit tarbimast."
"Aga ma teen seda alati suure süütundega."
"Neil on sellest kohe palju kergem?"
"Ja ma ei unusta neile leiba panna!"
"Kuhu sa seda topid? Pistikupesasse?"
Ma pole ausalt öeldes mitte kunagi saanud aru, miks inimesed suhkrut ja soola konservipurkidesse panevad. Kumbki ei lähe halvaks. Meil on suhkur suhkrutoosis ja sool soolatoosis, varud originaalpakendis kapis ja ei mingit jama
ReplyDeleteHalvaks ei lähe, aga niiskuse käes paakuvad kyll. Pealegi on originaalpakendid kipakad. Kui kott kapis ymber läheb, on kõik kohad seda suurepärast puisteainet täis.
ReplyDeleteja igast satikad ei päse kah purgi sisse sigatsema kui sel korralikult kaas peal on
ReplyDeleteTean - tean mis tunne see on... õnnestus külapeal poolik suhkrutoos soolaga täis laadida... õnneks olin ise juba mandril, kui tarbimiseks läks :D
ReplyDeleteeeh, te olete toredad, peaks millaski jälle külasse tulelema :)
ReplyDeletetegelinski, tunnista nüüd ausalt, sa tegid seda meelega, ise ühe silmaga kella jälgides, et praamist mitte maha jääda :D:D