Jee! Milline rõõm, kui Sul on tuttav põnn näpu otsas ja hea vabandus varuks - näitan lapsele linna.
Siis saab
* lusti pärast trolli, trammi, bussi (lõõtsabussi) ja rongiga sõita;
* Viru Keskuse liikuvatel treppidel kiljuda;
* "uksekarusselliga" ringitada;
* ise avanevaid uksi testida, käed pikalt ette sirutatud;
* kastanimune korjata;
* sadamas laevu uudistada ja nina kalameeste ämbritesse toppida;
* Linnahalli "katusel" turnida;
jne
jne
jne
Lahe! :D
Lahe jah! Mulle meenus, kuidas kunagi 7aastase venna nimel meie emaga rannas suurelt kivilt võidu pihlakaid sülitasime, ise veel vastsed ema ja vanaema. Õnneks seda külamammid nägema ei juhtunud, sest nähtud lapsega võidujooksugi vaadati juba kui lausogarust. :oD
ReplyDeleteÄh. Meie ei tulnud pihlakamarjade sülitamise peale :(
ReplyDeleteNii head kohad jäid kasutamata!
Kui minu põnn veel rüblik oli, siis oli ka hea vabandus lapsega lumesõda mängida, kiigel kiikuda, kelgutamas käia ja veel ühtteist teha, mida muidu täiskasvanute seltskonnas nagu ei sobiks...
ReplyDelete