Sattusin eile üle mitme aja kunsti õpetama :D
Vajasin tunniks oksajuppe. Sellega läks kiireks. Haarasin hommikul pliidi eest pussi, millega halgude küljest pilpaid löön ja rägusin jooksult sireli- ja lehisehekke. Noa pistsin (ja loomulikult unustasin) käekotti.
"Minuga tüli norida ei maksa," muigasin töökaaslastele, kui (täna õhtupoolikul) kotist relva leidsin. "Või siis... maksab," pomisesin, sest just pihus olnud terariist oli kuhugi märsisügavusse kadunud.
"Nii kaua otsidki või?" aasis kolleeg. "Lase pätil endale tuld ka veel näidata."
"Seda võib! Taskulambi leidsin ruttu. Ja... palli. Milleks küll seda nimetatud situatsioonis tarvitada?"
"Kui pätte on kaks: Näh, Sina mine too pall ära!"
Ma harva naeran arvuti taga suure häälega. ... Praegu seda postitust lugedes oli üks selline kord. :D:D:D:D
ReplyDeleteOsalise blogi lugedes teen mina seda peaaegu iga kord. :oD
ReplyDelete