Küünlakuu poole uludes

Homme on eksam, milleks valmistumist pärsib paanika, kabuhirm, masendus...
Juba ette on tunne, et näitan sõnaosavalt ja suurejooneliselt küündimatust üles.
Läksin eile õhtul veidi varem magama, et öösel õppimisega edasi minna ja hommikuks paar puuduvat töölehte koostada.
Öö oli ilus. Kuuvalge. See ei asendanud paraku kadunud elektrit. Istusin viimase kuuseküünla valgel ja lasin torustikul rahus jäätuda. Kolme-nelja paiku öösel kobistasin läbi tuisu kuuri vahet käia, valgustades mobiiliekraanikesega teed ja saates maailmale tühje sõnumeid (sellest tegevusest sain aimu siis, kui murelikud vastused hakkasid tulema). Ülekütsin tube, kuni köögikuumus ulatus aknalaual juba +6 kraadini.
Kui kell natukegi helistamist kannatas, uurisin sõbrannalt telefonitsi, palju õues külma võiks olla. Tubli loodusainete õpetaja arvutas kiirelt välja ka tuuletemperatuuri (sai üle kolmekümne) ja jäi selle käigus sujuvalt oma liiklusvahendist maha.
Jätsin põnni koju magama, toppisin kõik kättesattuvad kampsunid selga ja tormasin looduse rüppe. Loodus osutus armuliseks ja kimbutas koju 2 usinat õppurit, kellele mul endiselt töölehed puudusid.

Tulemata jäänud poistele asemikke otsides tormas mulle sülle sobiv esimese klassi nubilas.
"Tule mulle tundi," kutsusin.
"Olgu! Lähme!" oli põnn kohe nõus.
"Mis tund sul muidu tuleb praegu?" huvitusin, sest õpetajat oleks viisakas lapseärandmisest informeerida.
"Ei tulegi!"
"Kus õpetaja on?"
"Lumehanges!" teatas poiss reipalt ja rahulikult, nagu oleks see tavaline lugu, et klassijuhataja enne koolipäeva algust lumevanne võtab.

Päeval lõbustas meheema, kes helistas, et hankis mulle Tartus kopsaka õliradiaatori. Kuna planeerisin kojusõidu lõpetuseks 10 km-st laupäevahommikust jalgsimatka (luban, et loobun sellest plaanist millegi tõhusama kasuks), ei suutnud ma keelata endale lustlikku kujutlust sellest, kuidas toredasti, radikas seljas, kodu poole jalutan.
:D :D :D

Mingil hetkel helistas naabrimees ja ütles, et parandas meil korgipesa ära.

Kohe alustan seinaföönitamist.

Leidsin keldrist pool ämbrit külmavõtmata õunu, mis on toredaks lisaks mitmekülgsetele toitudele kartulitest, veest ja soolast. Kusjuures ma suudan ikka veel kartuleid armastada! :D

Täiuslikuks õnneks vajan veel kõnet õppejõult, kes ütleks, et nii kaugelt pole mõtet selle külmaga tulema hakata ja et ta vastab need paar lihtsat küsimust ise ära.
:D