Lumerõõmud

Neljanda klassi noormees tormas tundi - põsed õhetavad, juuksed märjad: "Ma käisin ju peadpidi lumehanges! Väga mõnus lõõgastumine!"

Kui paljud lõõgastusid täna hommikul autoga tööle sõites? Mina nende hulka ei kuulu. Arvasin, et kui õnnestub maanteeni jõuda, on ütlemata tore. Mhmh. Umbes sinnamaani oligi. Edasi viis jalgrada, ütleks ma.

Poolel teel ei pidanud närv vastu. Jätsin auto maha ja hääletasin end järgmisele.

"Minu meelest pole siin tee nii laigi," piuksusin autojuhi kõrval, kes saha eest eemale põikas.

"Mis sa seletad! Rohututid paistsid!" nähvas juht.

"Just nimelt. Nägin. Minu meelest viitavad need millelegi muule kui maantee," liigutasin suud. Ega rohkem eriti häält teha julenud - töökohani jäi veel mitu head kilomeetrit.

:D

Koju jõudsin suuremate üleelamisteta. Maandusin turvaliselt aknaaluses lumehanges ega kavatse siit niipea startida. Ausalt ka.