Kalmistult rooste otsimine.
Kergema vastupanu teel.
Selles kellas on minu hääl. Minu unistused.
Teda teavad nii vähesed. Seal, kus ta on, ei sega ta kedagi.
Kõige ilusamad hauad! Sellised, kus ei pea pealeastumist pelgama. Kuhu võib peale viskuda. Rahu ja killuke roostes edevust. Võrratu kooslus.
Teisel pildil on mingisugune valus rahu või rahulik valu... Ilusad mõlemad.
ReplyDeletepole neid teadjaid sugugi nii vähe. ma tean päris mitmeid ;)
ReplyDeleteMa mõtlesin Sinu peale, teadja, kui seda kirjutasin. Ei uskunud vaid, et nii ruttu vahele jään ;)
ReplyDeleteSelle kella häält tahaks kohe kuulda.. :)
ReplyDeletemulle on ka surnuaedades need vanad ristid meeldinud. peab ütlema, et need on lausa suursugused.
ReplyDeletePeaasi, et ajale jalgu ei jää...
ReplyDeletePaistab, et kuskil laka peal on...
ReplyDeleteSipelgate surnuaid?
ReplyDeleteVäga kümnesse, ÖöHulkur :D
ReplyDeleteKell on võrratu.
ReplyDeleteKuidagi ühendusid siin mõisted rooste ja rahu. Roostes ristid toovad ka rahu, e. aeg parandab kõik haavad.
ReplyDeleteKöik on juba ära öeldud, saab mängida vaid sönadega...Rahulik rooste...roostene rahu
ReplyDelete