Ja nüüd: ületan ennast, võtan ette (minu jaoks) hirmkeerulise sõidu ja - JEE! Järgin täpselt kõiki juhiseid. Ei eksi teelt. Jõuan kohale täpselt õigeks ajaks.
Ja siis...
Parklas,
kus ma jätan endale targu piisavalt manööverpinda,
kus on peale minu üleüldse veel ainult
üks auto,
ta heast-paremast
tagurdab mulle otsa.
Niuuu.
Kui selle juht olnuks suur, kuri ja kandiline, ma oleksin küllap alandlikult ka oma pasuna katki teha lubanud ja leppinud olukorraga, et tänasest siis sedaviisi.
Hea, et see nii ei olnud.
Hea, et on käepärast hakkajaid sõpru!
:D :D :D
Minu kaastunne!
ReplyDeleteSõprus on maailma üks tähtsamaid asju ja seda peab hoidma "tuule ja vihmaga". Olgu Sul alati sõpru lähedal ja kaugel! Anu
Ehmatus oli suurem kui asi väärt. Loodetavasti laheneb kõik kenasti. :)
ReplyDelete