Skleroos 3 ja kodujutud

"Kuulge! Kuhu ma frikadellid panin?" põrnitsen tühja sügavkülmikuriiulit.

"Supi sisse?"

"Ei pannud!" Seda mäletan täpselt. Ja no nad hakkaks ju silma.

"Kapist võtsid sa nad välja."

Tore. Siis on otsimisala ulatuslikum, aga mitte oluliselt. Õues ma vahepeal ei käinud. Tagatoas ka mitte.

***

"Me käisime lõunal autoga poes. Teel jalutas kaks naist, üks ühel ja teine teisel pool mittevägaääres. Ema turtsus, et talle meeldivad sellised jalakäijad. Et sõidaks kohe ämbri käest. Ja arva ära! See ämber oli metsmaasikaid täis!" (Ausõna! Nägime seda möödasõidul, mitte konfiskeerimisjärgselt.)

***

"Emme! Kas sina ostsid ka imetamisrinnahoidja?"

"Mkm!"

"On seda nii väga vaja?"

"Ei tea. Mina viisin teid kohe lehma alla." (Vale! Päriselt olin ma kõrgetoodanguline ja pika laktatsiooniperioodiga.)

***

Frikadellid olid ikkagi sügavkülmas. Taignapaki all. Hm? Miks ma otsustasin nad sinna peita? Taigen oli sahtlis esimesena!