Hurraaaaa! Õnnestus!

See oli minu giidiajaloo üks parimaid elamusi! Tööks on seda isegi raske nimetada. See oli nauding!

Kes on see salapärane külastajaskond, kes mõisagiididel põlved värisema paneb?

Koolieelikud! :D :D :D

Kogu kätteõpitud tarkus ei kõlba korraga kuhugi! Aastaarvud, nimed, nilbevõitu legendid... Kasutu!

Õnneks on muinasjutt. Natuke jube, parasjagu salapärane ja ilusa lõpuga. Nagu muinasjutule kohane.

Tundub, et meeldis. Ja näitus sobitus looga kui valatult.

"Tulge millalgi jälle külla!" kutsusin lahkujaid.

"Kui te järgmine kord jälle topiseid toote, siis võib mind kutsuda küll," arvas üks toimekam tegelane. Teised paarkümmend paistsid sama meelt. :D

Sama siin. Kuni jätkub selliseid kuulajaid-uudistajaid, võib mind kutsuda küll. ;)

Üldse oli ilus päev. Tegelt kah! :)