Ilusaid naisi on vähe, kuid siiski leidub

Põnn pani juuksurisse aja kinni. Ei mõelnud, et ise samal ajal tantsupeoproovis.

Otsustasin oma pea ohvriks tuua. Südamevärinaga, sest ega ma sellisesse asutusse just igal aastal satu. :P

"Ene???" jõllitas (kole sõna, aga iseloomustab kõige ilmekamalt) juuksur mind jahmunud pilgul.

Ee...

Lugesin sellest vaatest välja, et minu välimus meenutab kedagi Ene-nimelist, aga nii, nagu oleks tollega midagi katastroofilist juhtunud.

Tutvustasin end häbelikult.

Juuksuri pilk rahunes pisut, aga ega mind omaks ka tunnistatud. Alles siis, kui põnni nime taipasin mainida, kostus soengumeistrist põgus kergendusohe ja vilkad käärid hakkavad taas klõbisema töödeldava peanupu ümber.

Ega mul mingeid erilisi soove olnud. Pisut piirata. Värvimist ei osanuks ka tahta, käiks omagi küll. Aga kui põnn juba kirja pani...

"Ehmatasin esimese hooga, sest keegi Ene pani hommikuks aja kinni, ent ei ilmunud kohale. Püüdsin helistada - ei vastatud. Organiseerisin siis uue kunde vahele..."

Huh. Et viga polnudki minus.

Selgus, et olen (tagasihoidlikkusele vaatamata) väga tülikas klient. Telefon just nagu oodanuks hetke, mil juuksuritoolile maandun.

"Emme! Saada raha!"

"Millist veini jood, punast või valget? Meil on vaja üks programm paika panna."

"Võid tulema hakata."

"Saad sa vastu sõita, olen rongis."

Ee... a-ga mina ju juuksuris. Ja et nii pika aja tagant, olin täiesti unustanud, et siin veerandtunnist ei piisa.

"Kaua värvi peas peab hoidma?"

"No maksimum 40 minutit."
"Tohin ma mõneks ajaks põgeneda?"

Kihhutan külavaheteil, juuksed pintsliks napi kilemütsi alla korjatud, üksikud fooliumitaskud tanukummi alt välja laperdamas. Pole vist palju naisi, kes sellise välimuse juures juuksurigi kõrval end mugavalt tunneks. Mina otsustan hakata rahvast transportima.

Meestel on lõbus.

Naiste jaoks? Arvata võib, et suisa nauding.

Esimesed hädalised punktist A punktidesse B ja C sõidutatud, tuleb väike juuksuripaus. Pesu, föön. Hm. Täitsa kena naisterahvas seal peeglis. Kes võinuks arvata.

"Emme!"

Ja-jaa. Saadan raha. Ma pole veel koju jõudnud.

Uus kõne.

"Kus sa oled?"

Kohe hakkan jaama poole liikuma.

Põnn jõudis senikaua pool surnuaeda rehaga üle käia.

"Mulle meeldib su soeng."

Mm... Võiks rohkemgi kiita. :P

Kahju, et autopeegleid tuleb liiklemiseks tarvitada. :D :D :D

Koju jõudnud, heliseb taas telefon.

Juuksur??? Raha maksin. Kindel. Prillid võtsin. Rahakoti võtsin. Autovõtmed? Arvata võib, et korjasin kaasa needki. Mis siis nüüd?

Ahah. Lihtsalt üks meie jututeema jäi vaevama. No siin saan aidata. :D