No ei näe pildil kõige parem välja. Pole fotogeeniline toit! Aga maitseb suurepäraselt.
Seller, seller, seller... Värskelt ja hautatult.
Mmmmmm... surun oma maitse-eelistusi peale. Minu köök!
Lisaks sellele, et süüa tore, oli ostminegi muhe elamus. Tütarlaps paigutas juurikakotti letil nii agaralt ümber, et kahtlustasin juba, kas tal mitte plaan pole sama asja mitu korda kassasse lüüa. Ligines staažikam letineidis. Agar müüja üritas tollelt näoilmete keeles midagi küsida. Teine müüja seda keelt ei mõistnud. Mina arvasin aru saavat, et ta ei leia hinda ja olin valmis juurviljaosakonda lippama.
Müüjatar jõudis oma sosinaga ette: "Ütle, mis asi see on?"
:D
Aga tagasi tänasesse."Mis me edasi teeme? Telekat ega raadiot meil pole..."
"Ja mis teil on?"
"Internet!"
":D"
"Nojah. Praegu pole sellest lugu..."
"Jalutama tohib?"
Tohib.
No comments:
Post a Comment