Härmatanud muru.
Klopin suus hambapastat vahule ja proovin aknapeegeldusega üheaegseid liigutusi teha.
Üksiku auto tuled lõikuvad hetkeks peeglimängu vahele.
Auto?
Sellisel kellaajal?
Risti üle meie õuepealse kulgemas?
Ega see ei ole ju?
Ongi!
Tundus ometi nii ebatõenäoline, et kallakule pargitud ja soojenema jäetud masin käsipidurita vastu saunaseina sõidaks?
Ei sõitnudki. Minu kallis-armas auto! Keeras end enne otsustavat hetke ja parkis sauna kõrvale.
Ma enam nii ei tee! Arvata on. Jube mõeldagi, mis ma järgmiseks ette võtan. :D
No comments:
Post a Comment