Tähelepanu. Valmis olla...

Hommikul poole seitsme paiku jõuab minuni teadmine, et kohe varsti tuleb tööle minna, aga auto on vist endiselt katki. Andsin talle küll kaks päeva aega, et ehk paraneb ise ära, aga kahtlustan, et pean siiski ka spetsialisti poole pöörduma. Kui nüüd siduriketas katki on, nagu arvatakse, siis äkki kasvab muidu valesti kokku või tekivad sidekoevohandid vms.

Olgu. Autot ei puutu. Või siiski?
Väimehe vastus just katsetama ei õhuta.
Tegelikult on juuuube uni. Magaks veel pool tundi, siis tegeleks probleemiga.

Seitse. Väimees on lahkunud. Temaga järelikult ei saa.
Rattaga?
Seda pidi pumpama. Garaaži võti on kus? Ja pump?
Mkm.
Buss! Ja siis ma saan teise bussiga pärast sinna ja kolmandaga... Sobib.

Nüüd helistame töökaaslasele.
Tööpäeva hommik. Kell seitse. Ei ole ju vara?

Korras.
Jess! Veel pool tundi saab magada.

Pool kaheksa.
Paganas! Naabrinaine ei pruugi teada, et bussiga minek. Facebook, aita!
Aa. Juba ta uurib ise.

Bussiga. Oot, aga siis peab ju kohe minema! Ee...aa... Kas mul raha on? Kus mu kott on? Rahakott? Olemas! Ja kingad on...?
Koer pissile. Prillid? Telefon? Ja kus ma selle rahakotiga juba uitasin???
Põõõõnnnn! Laena raha!

Buss on kolm korda suurem kui tavaliselt. Ju nad aimasid, et mina tulen.

Näe, sõbranna tuleb pojapojaga bussi. Nojah. Teda oleks ka viisakas olnud teavitada.
Peamine, et me nüüd koos maha ei lähe. Või et ma Paidesse ei sõida. Täitsa tore on nii, et ise juhtima ei pea. Isegi, kui ma valisin istumiseks selle põlvedkõrvataga istme.

Mmmm! Kohal! St sellel kohal, kust edasi tuleb jala minna. Park kohiseb. Linnud laulavad. Vanad mõisa kõrvalhooned. Peaks ükskord uurima, mida milleks kasutati.

Huvitav, miks ma pilti ei tee? Fotoka ju võtsin. Ju siis ei tule meelde kotist otsida.

Naabrinaine vurab rattaga mööda. Helkurvest seljas ja kiiver peas. Ei hakanud hääletama. Tal isegi pingeline tööpäev ees.

Tuulik. Siin võiks küll fotokas meelde tulla. Ei?

Ei.

Päike lõõskab. Kes võis arvata, et sel kellaajal juba nii palav on. Prillid peaks eest ära võtma. Muidu pean varsti hambapastaga põsesarnu, lõuga ja nina heledamaks toonima.

Nii. Prillid kotti. Lahe. Nüüd lehvitage või tehke, mis tahate. Ega ma ei näe. Kogemus näitab, et prillideta ei kuule ka signaali.

Oi. Tere! Nii korpulentset tuttavat ikka märkan!

Oi. Aga veski? Tagasi ometi ei hakka minema.

Allee.

Saar.

Vaher.

Saar. Vaher. Vaher.Vaher...

Ilus ikka küll. Isegi ilma prillideta.
Teid tervitan, kodumaa põllud!

Navitrollalikkuseks ehk pisut sombune, aga samas... Siia masti kõrvale sobiks hästi paar kaelkirjakut.

Või sinna kuivati taha.

Vuhhhhhhhh! Järjekordne rekka. teeme nii, et neid täna ei pildista. Juhtidele ei pruugi see meeldida ja ma ei taha teada, mis siis juhtub.
Teeäärsed elamised jätame ka rahule. See pole viisakas. Näe, perenaine seal kummargil peenras. Vaevalt, et rõõmustaks. Kuigi, tragidust ei tasuks häbeneda.

Pildistame parem seda.

Ja seda.

Seda ka.

Hee. Ma olen nagu google`i buss!

Kohal! :D