Erilise õhtu tunne

Mõnikord kohe tead: midagi on tulekul!

Hommikul sikutasin voodil teki sirgeks. Pesin kraanikausi tühjaks. Pühkisin köögipõranda puhtaks (tavaliselt ei jõua).
Töölt tormasin koju, pissitasin koera. Et erilisel hetkel poleks kuhugi kiiret.  Panin kähku ahjud kütte. Et erilisel hetkel oleks õdus ja soe. Pessu jõudsin. Midagi mugavat selga...

Saabuvast erilisest sündmusest andsid märku ka hõbedased jäljed, mis minust köögipõrandale jäid. Ei, ma ei fantaseeri! Elegantsed hõbetriibud tähistasid mu liikumisteekonda. Lisaks sellele, et ilus, sain justkui lahkumislehvituse silmapliiatsilt, mille Freddy ühel ülemeelikushetkel nahka pani. Kuidagi olin suutnud kuskil hõbedase jupi pliiatsisüdamikku endale talla alla muljuda.

Aga eriline hetk lähenes. Otsustasin selleks puhuks valmistada oma lemmikmagustoitu.

Ja siis see hetk saabus. Suures kaares lendas mikser üle köögi. Nii kaugele, kui juhe võimaldas. Tool. Lauad. Seinad. Aken. Kardin. Põrand. Juuksed. Nägu. Riided. Käed. Jalad. Koer...

Väga ilus õhtu. Koer puhas. Ise puhas. Köök puhas. Ainult kardinatega läheb veel tunnike... ;)