Kevade ootamine

Õnneks on päevad olnud vähem külmad ja mõnusalt päikselised. Muidu tunduks ilm tõeline tujurikkuja.
Jätsin paaril päeval ilmateate rahule. Las kasvab ümber!
Ta ei kasutanud võimalust.
Ise teab.
Vot ei ootagi kevadet! Las näeb, mis tunne on ootamatult sisse sadada.
Mina ootan teisipäeva. Kõigi eelduste kohaselt saabub see päev ülehomme. Ja neljapäeva ootan. Ja kui kõik läheb nii, nagu plaanitud, igatseksin kolmapäeva veel kõige rohkem. Teeme nii, et silmatorkavalt ma kolmapäeva ei oota, aga vaikselt sean kõik selle tulekuks valmis. Et kui ei tule soovitud kolmapäev, tuleb mõni natuke teistsugusem ja ma pole ikkagi pettunud, sest olgu ta milline tahes - neljapäeva on ta mulle päeva võrra lähemale talutanud.
Ja neljapäeva peale võib kindel olla.
Peaaegu.
:D