Laululind

Mõnus hommikune tund. Loeme lindudest ja nende pesadest.

Sekka salmijupp lõokese laulust.
Ja nagu palumise peale hakkavad kuldnokad puu otsas vilistama. Nii, et läbi topeltakna kostab.
Avan aknad. Vaatame. Pildistame. Nii saab lindu veel paremini vaadelda.

"Kuula! See, kes niisugust häält teeb, on kuldnokk." (Vilistan nii sarnaselt kui suudan, sest ümber askeldab ka puukoristajaid, metsvinte, tihaseid...)
"Mul on parem mõte!" tormab noor linnuvaatleja oma laua juurde. "Laula talle see ette!"

:) :) :) :) :) :) :)

"Nii laulab ju lõoke. Seda peab põlluservas laulma," suudan pakkumise eest ära vingerdada.

Aga endale luban, et juba täna õhtuks on mul sõnad peas ja harjutan väljaääres viisi ka selgeks.