Ärkasin. Naaber müttas juba õues, lasin meie kutsu ka lumememme ehitama. Sain hommikutoimetustega ühele poole ja loomulikult oli tarvis arvuti tööle panna. Et kas sõpradel on ka juba hambad pestud, juuksed kammitud ja mida nad hommikusöögiks sõid.
Tuba pole just jahe, aga ikkagi on mõnus end teki sisse keerata, jalad kõhu alla pakkida ja kägaras ning käsipõsakil hommikusi uudiseid uurida. Teada lugu ju, et siit niisama ruttu minema ei pääse.
Keegi teab seda veel. Kass. Otsustava hüppega maandutakse mu seljal. Kolmetoalise korteri kõige toredam paik?
Veider ei ole või? Niimoodi kassiga kahekesi kodus? Nagu kilpkonn.
Muusikat enam ei kuula. Nurrumine raputab aju segamini. Jalad surevad. Tunnen, kuidas see 6-7 kg mu madratsi sisse surub.
Ei. Peab end püsti ajama.
Natuke kahju on ka. :D
No comments:
Post a Comment