Õpetajal on äge amet

Olen töös lapsi kiusanud ja istutanud puude teema juures valikvastuste hulka riidepuu, käsipuu ja puujala.
Puujalg osutub paari lapse väitel kodumaiseks mürgiseks okaspuuks.
"Mis on puujalg?"
"Kuuse jalg."
"Sa mõtled seda, millesse jõulupuu püsti pannakse? Jaa. Kõlab küll sedamoodi. Aga..."
"Puu juured!"
"Neid võiks lausa varvasteks pidada, eks? Aga..." ja õpetaja saab oma uuele valgele tahvlile joonistada suurepärase puujalamehe. Ja siis meenub paljudele, et nad teavad ja et tänapäeval ei märkagi, kui sul jalga pole.

"Kirjandus tuleb mul peaaegu neli, aga eesti keel on küll kaks!" teadustab hoopis teine noormees hoopis teises tunnis.
"Miks?"
"No ma ei tee kaasa ja ei pane tähele."
"Tundub nii, sest õigekirjas saad sa juba täitsa hästi hakkama ja sõnavara poolest annad nii mõnelegi silmad ette."
"Oi, õpetaja, sa ei taha mu sõnavara kuulda!"

:)