Narkomaania põhjuseks on halb suuhügieen

Kui hambaarst mulle eelmisel korral pesemist õpetas, sain aru, et olen seda terve elu totaalselt valesti teinud.  Jõudsin nüüd kuu aega usinalt harjamist harjutada, aga pean tunnistama, et mis mulaaži peal tundub lihtne ja elementaarne, on selles reaalsuses, kus hammastik veel kahes tükis suust välja ei käi, päris korralik gümnastika.

Noh, igatahes vajas mu lõksuti meditsiinilist sekkumist. Kokkulöödud summa võimaldas vähemalt esimese seansini hästi tunda, sest olin ju jõukurite esikümnesse arvatud.

Avaseanss toimus täna.

Tütarlaps sõidutas mu jalad lae alla, et nahkhiireasendis patsient vastupanu osutada ei saaks, süstis pool ülahuult selliseks, et kohe hakkad ka teist niisuguseks tahtma ning siis lasi paarikümneks minutiks suhu lahti väikse hernekommilõhnalise, aga ilgemaitselisi kehavedelikke eritava tuldpurskava draakoni.

Kui too oli piisavalt kaua ninasõõrme, suu ja parema kõrva kaudu sisse-välja vudinud (vähemalt nii tundis mu kallutatud teadvus), tõusin ma toolilt, pool nägu elutult ripakil. Veerandtunni pärast lubati vett pruukida, aga huuled ei suutnud korralikult hambaidki suus hoida, veepudeli oleks pidanud sinna patsikummiga kinnitama.

Pilk peeglisse tekitas vastupandamatu soovi ühte jopevarrukasse käe asemel pea lükata. Kahjuks ei olnud selle jope õmbleja arvestanud võimalusega, et rõiva kandja kunagi hambakliinikusse satub.

Lõua sain krae sisse peita, aga ainete mõju all olev nina loksus vasakule ja paremale nagu käokellapendel. Hingata sellega ei õnnestunud. Järgmisel korral olen targem, torkan enne pastapliiatsi kesta sõõrmesse.

Balti jaamas enesetunne paranes, sest seal oli mitu inimest minuga üsna sama nägu. Vaksalis saabuski teadmine, et kui võtta inimeselt raha, välimus ja harjutada teda sedalaadi ainetega, saab sinust narkomaan umbes 7 minutiga (ca nii kaua kulus Tõnismäelt tulekuks).

Nagu ikka, just siis, kui sul on tõsine põhjus omaette hoida, koputab kellegi tuttav karvane käsi õlale ja pead tund aega läbi jope ülemise nööpaugu juttu puhuma. Aga see on juba koputaja probleem, kui ta öösel õudukaid näeb.

Rääkides õudukatest, siis kes tahab odavalt ja tõhusat, mingu kliinikusse! Seal kirjutatakse 2 € eest hammaste röntgenipilt CD-plaadile. Närvivapustus on garanteeritud!

Unega pole õnneks seni probleeme olnud, aga nüüd tean, millega end hirmutada, kui unetus peaks päevakorrale kerkima. "Kui sa kohe magama ei jää, vaatame plaati!" (Plaadimängijat mu odavas arvutis küll pole, aga mulle piisaks meeldetuletuseks ka plaadiümbriku nägemisest.)

Mõelda vaid, kui lihtne on hambaarstil patsienti šantažeerida!
"Kui edasise raviga/ravi hinnaga ei nõustu, lekitan pildi sotsiaalmeediasse!"


Tegelikult on kõik hästi. Kolm tundi on möödas, lutsutan põses sepikusisust rullitud kuulikesi ja vabandan kõigi toredate hambaravitsejate ees, kes end kirjutisest puudutatuna tundsid.