Pitsategu ja jutud sinna juurde

"Ma ütlesin siis... ta ütles, et... oota!" põikab hajevil põnn korraks kassi õue laskma. "See, et..."
"Sa ütlesid, et ta ütles, et te ütlesite, et me kõik koos ütleks..."
"Ema!"
Olgu-olgu. 😊

"Emme! Tee süüa!"
"Ei saa! Sa sõid just viineri ära!"
"Kes ise sõi siin suitsuvorsti? Lapse eest!"
"Teeme pitsat?"
"Tee!"
"Tegelikult, teeks midagi muud. Näiteks..."
"EI! Tee pitsat!"
"Mine otsi retsept siis!"
"Ise oled eluaeg teinud, milleks sulle nüüd äkki retsept?"
Imelik küsimus. Inspiratsiooni ammutamiseks. 😃

Nii. Jahu. Sool. Sooda. Vesi. Õli.
Koostisainetega on kõik korras. Küll peale ka midagi leiab.
"Aga miks rullida rattaks??? Nüüd jääb tegemata. Meil on kandiline plaat."
"Ja-jah. Sa kirjuta alla kommentaariks, et muidu hea taigen, aga ratast oli raske kandilisele plaadile mahutada. Ja kõige raskem osa oli kodarate tegemine!"

"Ma ju rääkisin, kuidas me ühikas piparkoogitainast rullisime? Taignarulli polnud ju."
"Pudeliga saab ka."
"Me rullisime voodijalaga."
"???" (Kohe näha, et minu tütar! Sama loov.)
"No minu toas on 2 voodit. Ühel on kandilised, aga teisel ümmargused jalad. Väga hea oli rullida. Enne pidi muidugi korralikult puhtaks pesema. Pärast pesin uuesti puhtaks ja jätsin kööki kuivama. Keegi oli juba kappi ära pannud. Ma täiega paanikas, komandant oleks mu maha löönud, kui ühel voodil jalg puudu!"

😎