Mõõdutundetus on minu teine nimi

Mingi tuju ajel ostsin sügisel külapoest purgi marineeritud küüslauku. Ürtidega.
Lihtsalt.
Müstiliselt hea oli. Ostsin teise purgi veel, punases marinaadis.
Veel parem!
Ja nii see algas.
Praeguseks olen vist kümnetes kilodes küüslauku sisse vohminud.

Täna hüppas sõbrants läbi. Tõi Rootsi reisilt meene.

Küüslauk kappari ja oliividega.

No mis ma oskan öelda. Hakkab esikohaomanikku pjedestaalilt maha nügima.

Toda keskmist.

Poemees leidis niigi, et kaua ta uhab mu pärast linna ja tagasi. Varus suuremad purgid (650 g).

Natuke ootan juba, et vaimustus üle läheks.

Tundub, et sinna kulub veel aega.