Lilledega ehk polegi hullu, peenrast hakkab neid ju ka vaikselt tõusma, aga šokolaadiga on pahasti, organism nõuab. Harjunud juba, et vähemalt 2 sajagrammist tahvlit või assortiikarp päevas.
Sünnipäev on sujuvalt naistepäevaks arenenud. Seda ehk kaks nädalat ei tähistata (emakeelepäev tuleb vahele). Eile sain kolleegidelt HIIGLASLIKU kimbu sama-hästi-kui-rohelisi roose. Unustasin maha (nii palju kommi oli vaja kottidesse pakkida, ega poleks hästi kätte mahtunud ka). 😆
Kuigi ühte töökohta oli tekkinud ka salapärane kott rohelise kastekannu, rohelise lillekorvi, rohelise kommikoti ja rohelise ee... dünamiidipurgiga(?) 😋
Kõige erilisem kink oli muidugi eilne grupikalli (ma saan aru küll, et kolleegid suunasid ja lubasid selle eest paremat trimestrihinnet vm). Kahju, et ei jäädvustunud. Oi, kuidas ma oleks sellega hoobelnud! Kes kõik mulle seal silma jäid! 😆😆😆
Sündmus, mis sellises mastaabis ku-na-gi ei kordu (lihtsalt õpilasi kipub maakoolis iga aastaga vähemaks jääma). 😉
Ühes töökohas kingiti roosipõõsas ja salapärane ümbrik. Selle viimase oleksin äärepealt postkasti torganud, kui Saaremaa sõbrannale kirja läkitasin.😏
Kodutrepil ootas naabrimees. Šokolaadiga.
Varsti helistas uksekella teine naabrimees. Lillekimbuga.
Kolmas naabrimees laulis läbi telefonitoru naistepäevaõnnitlusi. Meenutas pisut räppi või algajat deklamaatorit, aga TAHE on oluline. Meile meeldis. 😊 Kui tunni pärast uuesti helistas, siis küll enam laulda ei lasknud ("Professor, siin te juba olite!")
Neljandalt naabrimehelt laenasin eile leivaraha. Pikad pidustused mõjuvad kahtlemata kah veidi laostavalt, aga mul täitsa on veel raha. Vähemalt leiva jaoks. Ma lihtsalt sel hetkel ei mäletanud, kus see on. 😜
Kotis oli. Üsna samas kohas, kus telefoni akulaadija, mida ma terve tänase päeva taga igatsesin ja mille pärast inimestel pikki jutte pidada ei lubanud. 😎
Eneseimetlustuhinas unustasin ühe olulise mehe eilse nimepäeva ära. Mis parata. Tuleb tal tänase nimepäevaõnnitlusega leppida. 😳
Värskete ajalehtede vahel oli ka kiri. Saaremaa sõbrannalt. Jah, kiri temalt, mitte see, mille 20 km eemal temale saatsin. 😃
"Käed ei suuda sulge hoida, lähen, pistan nad kaminasse."
"Ärkasin, oli toas 12°, hakkasin kütma, saavutasin mõne aja pärast 11°."
Õnneks on pakaseilmad üle läinud. 😌
Ise ka ei usu, et ütlen, aga mõne päeva võiks veel lund maas hoida. Mul on teisipäeva hommikuks linde akna taha tarvis. Väga on vaja. 🐔
Ja ongi märkamatult käes õhtusöögiaeg. Ei tea kohe, millise riigi kööki eelistada. Eesti, Soome, Läti, Tšehhi... Kõigi šokolaadid on suurepärased. 😉
No comments:
Post a Comment