9. päev: Ventspils-Liepene

Teisipäev, 13. august.

Hommikueine terrassil.

Pakutakse, et peremees on poissmees. Ei ühtegi perepilti ega mänguasja ja vetsus on huvitavaid ajakirju...

Väljakolimine kulgeb vaevaliselt ja kui juba õues, ei raatsi kohe randa marssida, vaataks natuke linnas ka veel ringi.

E lippab poodi, H ja K ootavad tänavaserval.
H: "Mulle meeldivad need bussipeatuste pingid. Et ei saaks magada." Kõrvutiasetsevad istumiskausikesed teeksid selle ebamugavaks tõesti.

Kohatakse paari lehma ja tasapisi tekib jahikirg. Kõiki loomulikult pildile ei saa.

Tutvutakse sadama ning vanalinnaga, imetletakse lilleklumpe ja purskkaevusid.

Viimased kilomeetrid linnast välja mööduvad lennates. Märkamatult ollaksegi Staldzenes. Puhkepaus bussipeatuses. E upitab kotti turjale ja paindub sellega ohtlikult tahapoole. K ja H teevad talle "Naerist".

Mereni viib vahva metsarada.

Rannas leidub ujuja. Kilomeetri-paari pärast otsustavad ka rändurid vette minna.
Šššoe!

Loodus näitab täna oma ägedaimat palet. Rand saab otsa, laine kerkib vastu panka. Tossud võetakse jalast ja solberdatakse vees.

 Natuke vedelat merevaiku.

Ka tänaseks on kämpingus ööbimise plaan. Selleks tuleb sinna jõuda.
E-le ja K-le tundub, et H juhib nad läbi eramaja hoovi.
"Tee läheb ju siit!" toriseb H.
"Jah, aga siin on kellegi maja."
"Pole siin mingit eramaja," tõrgub H, aga on nõus juhatust küsima ja siis teise teeharu valima.
"Noh, mis see parem on, kui et oleksime otse läinud?"
Njah. E ja K leiavad ka, et oleme endiselt samal õuel, lihtsalt natuke paremal pool. 😆
Jõuame aiani, mille tagant paistab H-le pildilt tuttav maja. Paar meetrit eemal on aed külili, aga põnevam tundub kohe ja praegu tara alt läbi pugeda. Järgneb etüüd "Siputav augustipõrnikas".

Pererahvas on lahke, pakub kõike, mis on, ärgu matkajad ainult süüa küsigu. Just olla lahkunud 150 laagrilist ja nad lihtsalt ei jaksa.
K, E ja H on mõistvad. Kasutavad kõike muud, mida pakuti.