Jõuluvana ja rikutud ühendus

Külapildike: Lasteaiatädid laadivad õhtul väikebussi igas koolieelses vanuses põngerjaid täis, loevad sõnad peale, kes kuhu, ja sõit võib alata. Siin väravas 3 tk välja, seal üks, seal 2... On ka apsakaid ette tulnud, aga maainimeste asi - ei pane keegi pahaks, kui ootamatu lisasuu söögilauda sigineb. :D
Taas kojusõidu aeg. Bussionu müristab sõnad peale:
"Ja nüüd kõik istuvad! Või muidu ma pean jõuluvanale helistama ja mõni jääb veel ilma kommideta!"
"Hää!" kõhistab üks uskmatu. "Kuidas sa saad talle helistada?"
"Kuidas ma saan, kuidas ma saan... Telefoniga muidugi! Mul ju number märkmikus! Ta ikka ise ka pärib aeg-ajalt, et kuidas need teie kandi lapsed ka on? No mis ma olen seni osanud öelda? Et üldiselt ei saa kurta, viksid ja viisakad..."
"Kas sa päkapikkudega ka räägid?" uudistab järgmine juba huviga.
"Vaata, päkapikkudega ongi praegu jama! Eelmisel nädalal tuli liin alla! Nüüd on üks juhe puudu, ja mitte kuskilt ei ole leidnud. Selle jupi taga nüüd seisab. Aga tahaks ikka vähemalt järgmise nädala lõpuks korda saada."
"Aa..." ümiseb salongirahvas lummatult.
"Aga kas sa lumememmedega ka räägid?" paneb üks kahtleja onu veel viimast korda proovile.
"Sa ka hea tüdruk! Mis ma siin räägin, kui pole korralikke lumememmesidki veel!"
Tõsi ta on.
Vaikus. Mudilased on seljad viksilt tugede vastu surunud ja küllap mõtlevad saabuvatest jõuludest ning elu kummalistest kokkusattumustest, et just nende bussijuht jõuluvana parim sõber on. Ja peatus peatuse järel väheneb sõiduseltskond kas ühe, kahe või kolme silleri võrra.