Väikesed suured rõõmud

Hommikul toppisime Põnn17-ga keldriaknad põhkudega kinni. Põnn8 ajas seni õuele memme püsti. Kahju, et millegagi jäädvustada polnud, aga... Hillar Mets joonistab täpselt samasuguseid! :D
Ilm oli ilus ja natuke jõulune. Istutasime sellesse "jõululumme" mõned keldrisse ununenud meetriste idudega kartulid... :D
Vanaisa tuli liiga vara last ära viima! See oli miinus. Aga igasugune aeg oleks olnud liiga vara, nii et mis seal ikka... Nuuts!
Väikepõnn kadus sõbranna juurde ja meie Midipõnniga hakkasime kraamima. Raamatud riiulitest välja ja jälle tagasi, kapid tühjaks ja jälle kokku... Kuidas küll iga kord nii palju asju üle jääb?
Mitte midagi erilist, aga tore oli. Mul on lastega väga-väga vedanud. Tore, et just nemad mulle tulid! :)
Õhtul, kui põnnid juba magasid, helistas kaasa. Tal oli põnev ja töine nädalavahetus. Tahtnuksin lausa seinaprao vahelt piiluda, kuidas ta seal säras ja sehkendas! Olen ta üle nii uhke! Ja tal on nii lahedad sõbrad! (Kallid minu sõbrad, teie olete eriti toredad, aga teid ma tunnen juba ammu ja see pole mulle uudiseks! :D)
Kunagi suvel rääkis mees, et üks sõber imestas, kui muutunud ta on. Kas ei oska ma võrrelda? Minu jaoks on mu mees täpselt seesama võluv ja hoolitsev ja muretsev, kes kohtudes. Ja TARK!!! Appi, kui palju tarkust ühe inimese sisse ära mahub! Ja siis veel oskus seda serveerida nii, et peaaegu usud, et ise oled ka... :D
Jälle ei jõua ma ( oma teki, kassi ja läpaka all pikutades) ära imestada, et olen abielus kõige ilusama, targema, galantsema, andekama, seksikama, nutikama ja ettevõtlikuma mehega maailmas! Juba poolteist kuud!
Aitab! Tal on kindlasti juba piisavalt piinlik mu pärast. :)
Lihtsalt ma pole veel suhtlemisrõõmust üle saanud! :D