Seekord aga oli pea tusaseid rotimõtteid täis. Sest kellegi kuri käsi tõstis paarikilose krõbinakoti, millest veel kümnendikki riiuli taha transporditud polnud, teadmata kuhu.Mina taas see õel ja paha. Selgub, et ka loomapiinamises talent. Aga no... pealt vaadata, kuidas üks väle näriline väsimatult riiulitaguse ja krõbinakoti vahet seerib... Kõik oleks korras, kui mingist hetkest see kraam tagasi kah tassitaks - las loom lõbutseb! Aga ei tassita ju!
Lemmik üritas end veidi aja eest sentimeetrisest uksealuse praost läbi lükata. Teeskles nahkhiirt ja lendoravat ja teerulli alla jäänud suguvenda, aga mis kitsas see kitsas! Mõistab ta nüüd, millist pingutust nõuab minult kapitaguste külastamine?
Viimase aja toredaks trendiks on põlveõndlasse kargamised ja mööda püksisäärt üles ronimised. Kõik on suht ok, kui ON püksisäär. Hommikumantlisaba alla hüpanud ja mööda paljast jalga turniv tegelane oli (pehmelt väljendudes) terav elamus. Mulle ei meeldinud, ja vaevalt temagi mu kisa nautis. Või kes teab :P
No comments:
Post a Comment