Galopiga uude aastasse

Ega meil sõitma minnes hobuseaasta meelde tulnud. Ilm oli ilus ja lastele ammu lubatud.

Tegelikult oli täitsa tore end saanisõiduga premeerida. Hea, et ettekääne olemas: lapsed tahavad. Põnnid kilkasid, kuljused kõlisesid ja lumi tuiskas krae vahele. Vahva. Peaks suuremad põnnid ka kokku korjama ja lõbutsema saatma.

Kodus saabus mõnus rammestus. Nii mõnus, et mõned lasid tunniks-paariks silma looja. Mõnele see-eest vuras kuuri ette puukoorem. Millal ma viimati tööst nii suurt rõõmu tundsin? Hakkan vist vanaks jääma. :D :D :D