10 August, 2019

6. päev: Šāfliki-Sārnate

10. august, laupäev.
Seltskond hakkab vaikselt keelest ja kultuurist võõrduma. Mingid väljendid on veel meeles, aga need ei pruugi enam mõelduga kokku minna.
(Nt "Ma saan sinult peeglit laenata, kui ripsmekarvad ära kitkun.")

K põrnitseb oma peegelpilti.
"Ma olin kunagi nii ilus naine. Kuus päeva tagasi."

Jalad on ühtmoodi ümmargused, pole vahet, kumba jalga kumb toss panna.

Naabrite kämpingumaja on üpris lähedal. Et pesemise ajal rohkem privaatsust oleks, võtab K prillid eest.

Rannas hädaldab H: "No ei lähe see kivi käest ära. Üldse ei lähe. Nagu hoiab käest kinni."
K: "Tahad, panen kotivõrgu vahele?"
H: "EI!!! Siis ma võtan ju kohe uue."
Ühed toredad ja alati erineva iseloomuga paigad on jõesuudmed. Võrratud!
  H ja E hakkavad nägema tuulikut, mida K neile juba 20 km tagasi näitas.

"No ei ole merest tüdinud. No ei ole..." imestab H.
"Lähme ümber Läänemere, Norra... Lõpetame Kamtšatkal?"
"Vahepeal oleks vaja soojemad riided osta."

Kuuendal kilomeetril hakkab kohale jõudma, et veevõtukohta ei ole ega tule. Otsime võimalikult leebemeid janusse suremise lahendusi.
ÕNNEKS avastame siiski ühe elamise.
"Voda jest, no ne vkusnaja. Možno pit!" seletab perenaine.
"Peaasi, et hülgeid sees pole," pomiseb H.
Oleme kuue päeva jooksul näinud 1,5 hülgekorjust. Kadus isu mereveega makarone keeta.
 
 
"Sul on isegi rannalina kaasas!" imestavad kaaslased, kui K oma 4in1 salli-voodilina-kuivatuslina-seeliku liivale laotab.
"Absoluutselt."

"Kuulge, kas see on seesama kutsu, kellest me enne mööda jalutasime?" hämmeldub H. (Kohe näha, et nädalavahetus, oleme paari puhkajat kohanud).
"Tundub."
"Ega me ometi vales suunas kõnni? ... Ei-ei! Meri jääb vasakule."

"Mu märkmik on kadunud!" ahastab ühel hetkel K. "Viimati oli käes, kui dressikat seljast võtsin."
H mõistab olukorra tõsidust: "Lähme tagasi!"
EIIII!!!!
"Märkmik on sul siin," ulatab E K-le seljakoti otsast otsitu.
Lihtsalt nii saabki? Milleks siis kõik need rihmad, lõksud, lukud ja ekspandrid?
Õigest kohast lahti ka veel.

H loeb rajakirjeldust: "Siin on märgitud mõned kõrgemad punktid. 14 meetrit."
.
Õhtul seame laagri üles luitetaguses hõredas nõmmemetsas. Loome tuleneelajate klubi, sööme tex-mex pada turistieinega.
Konservi ostsime, avajat mitte. H ja E kangutavad kaasas olevaid nuge-kahvleid kõveraks, K ei märka kah öelda, et kivi vastu hõõrumine peaks aitama.

"Kui laps olin, elasin Meriväljal. Üle tee oli heinamaa. Käisin seal mängimas... et olen lehm. Sõin rohtu."

"Enamuse vihmajakkide kohta lubatakse, et peavad vett ja hingavad. Ja ongi. Alguses peavad vett, pärast hingavad."

K ohkab ja paneb jalga Pavilostas ostetud sokkidest järgmise värvivalikuga isendid. Kas nii peaks uni tulema? Ei kübetki rohelist.
Magada tuleb jõuliselt, käbisid liiva sisse surudes.

No comments:

Post a Comment