Samal ajal kui teised kotte pakkisid, püüdis K matkale mitte mõelda. Eelmise aasta elamused olid nii võimsad, et võis minna ainult halvemaks. Kas või ilm. Nii ideaalset nagu mullu oli ometi palju loota. Viimasel õhtul taipas K, et üritus toimub, kott ON vaja pakkida ja keegi teine seda tema eest ei tee.
Loomulikult ilmnes pakkimise käigus, et osa vajalikke riideesemeid on pesus või poes, aga K ei heitunud, vaid laenas kõik puuduva kõrvalkapist.
Telgile polnud endiselt vihmakuube selga kasvanud, aga selle jõudis minna ja osta kohalikust külapoest ("Ära pane seda katet veel peale, ma pole saanud ühtegi viisakat telkimispilti teha," hädaldas hiljem H. Nojah, ega too koormakate telki kuidagi pidulikumaks muutnud.)
Et asjad hõlpsamalt üles leida, joonistas K märkmiku sisekaanele skeemi,
aga juba esimesel matkapäeval laitis H kogu loodud süsteemi maha.
Eelmiste aastate matkakogemustest oli pakkides kasu. Märkmikku tekkis hilisema praktika käigus üllatavalt väike märkuste lahter:
SUHKUR - tuleta meelde, palju sa seda kodus sööd. Miks sa arvad, et matkal muud ei anta? Jäta koju, ütlen ma sulle, või võta kaasa paar kohviku-tuutut.
KRÕBELEIB - hea valik, kui tahad kotil vormi hoida või muidu end kogu matka vältel idioodina tunda.
KARAMELLIGA SEEMNEBATOONID - SA EI SÖÖ NEID NAGUNII!
GAASISÜÜTAJA - kaaslased naeravad su üle avalikult, pealegi läheb selle lont liiva täis.
KOORMA EKSPANDER - isegi kui H ütleb, et ära viska ära, see on tarvilik, jäta maha!
Hea mõte:
Kuivatuslinaks sobib õhuke suur sall. On kohe jälle kuiv ja kuivatab ning katab piisavalt.
Kuna eelmisel päeval on tekkinud vormitäis toorjuustukooki, arvab H, et suudab vähemalt paarile tükile reisi ajal rakendust leida.
Koguneme 25.07 hommikul veidi enne seitset Tallinna bussijaama ja sõit võib alata.
K avastab, et on printinud välja vaid Riia-Ventspilsi piletid ja paistab pisut murel. H kiusab teda natuke, kuid lohutab siis, et tema printis. Pileteid ulatama asudes selgub, et K-l on pilet ja H-l on pilet, aga R...
Õnneks meil on e-ajastu. Ainult et R-l on nuppudega telefon. 😜
Teel Riiga räägib K H-le ära kogu vahepealse aasta sündmused, mõtted, ideed... Nii läheb sõit märkamatult. Kas H jaoks reis sama lühike tundub, on iseasi.
Sõidu ajal tuleb täita paber selle kohta, millal, miks, kuhu ja kui kauaks läheme. Eriti oluline on kirja panna isikukood, sünnidaatumid, vanus ja midagi veel samasse rühma kuuluvat.
Riias ei pea me seekord järgmist bussi jalust maha jooksma. H jõuab käia tšeburekki ostmas. H jõuab isegi teise tšebureki osta.
K kurdab, et hästitestitud vihmakeep ei pruugi siiski olla hea valik, sest hommikune sprint Tallinnas näitas, et keebisaba kipub tuulega üle pea lendama. H usub, et probleem on lahendatav, kui kinnitada K keebi nurkadesse raskuseks 1,5-liitrised veepudelid.
Ventspilsi bussis küsitakse H-lt 4.50 (pagasi eest?) Ta ulatab lahkelt viiekümnese. Kui puhata, siis laialt. H palub kõigil meeles pidada, et sõidu lõpus antakse 45.50 tagasi. Õnneks R peabki.
H ja K on Ventspilsis käinud. Aasta tagasi. Teavad, kust on kasulik kohaliku liinikaga pisut merele lähemale minna. H mäletab isegi, et peatus ei ole bussijaamas,
vaid pargis ja mäletab teed sinna. K mäletab ainult elektripirnidega lehma ja vihmavarjukujulist purskkaevu.
Kuna meil on bussini aega, uudistame ümbrust. K avastab, et kõrval riidepoes on uskumatu allahindlus.
Riideid ei tahakski, aga äkki neil on tühjendusmüük? Mannekeene oleks K-l väga vaja. Mingi 4-5 tk. K juba mõttes organiseerib matkavarustust ümber. Siis tuleb buss.
Trügime tänavugi taha lapsevankri-alale.
Sõidame Staldzenesse. Peatuses ootab meid nunnu kass, kes laseb pai teha. Pai käigus selgub, et suure osa kassi värvist annavad talle puugid. Ja nüüd tahab kass saatma tulla ja end vastu K sääri nühkida. K üritab sääri üles tõmmata. Hästi ei õnnestu, vähemalt mitte kaht korraga.
H valib otsema tee kui mullu. Jõuame ikka samasse kohta. Lihtsalt kiiremini.
Kuna sõit on suure osa päevast ära kulutanud, siis me ülearu kaua ei kõnni.
Nii umbes Liepenesse. Leiame mahekünka, mis pole nõudepesijale liiga järsk ronida ja on piisavalt kõrge, et lained telki ei trügiks. Jändrikud männid telkide ümber. Imeline. Kuni K naaseb paljajalu merest ja tunneb, kuidas vaigukiht taldade külge kleepub. Noh, seda kindlamalt telgid ankurdatud on.
H teab, et R on hommikuinimene. See annab lootust, et stardime varakult.
R on küpsetanud ülimaitsva leiva. K on kahjuks sunnitud pühendama end kodus kaasa pakitud leivapurule.
Pikali visates saab suhteliselt kohe aru, et see ei ole voodi. Eriti kuna K magamismatti ei viitsinud tassida. Õhuke foolium-matt kaitseb pinnaserõskuse eest, aga pole kuigi pehme. K võtab matkakoti kaissu, laulab talle pisut aega mõmmi unelaulu ja lohutab end mõttega, et poolteist nädalat ei kesta igavesti. Meri mühiseb. 
Kõrvaltelgist kostab H kõnekõminat.
No comments:
Post a Comment