Paari päeva eest polnud elektrit. Kaunistasime toad klaaskaussidesse ujuma lastud teeküünaldega. Vool tuli tagasi. Kausid jäid. Täna avastas need üks vilgas ja uudishimulik loomake. Sai see nüüd alguse soovist küünlaid maitsta või millestki muust - mine võta kinni!
Esmalt üritas kutt kausi ääre külge klammerdudes ja ühe käpaga lainetust tekitades küünalt lähemale meelitada. Tasakaal kadus. Siis rühkis kikivarvul, kõht sisse tõmmatud (märg ja vilu), küünla juurest küünla juurde ja lõbustas end nende vee alla vajutamisega. Kui põnn küünlad kokku korjas, polnud neist lugugi - talisupleja ikka ja taas platsis!
Kui ka bassein ära korjati, ajas tegelane jonnakalt moka torusse, otsis oma kapitagusest laost midagi suupärast ja ronis seda mu õlale sööma.
"Näita, mida mugid!" üritasin imelikku einet identifitseerida.
Keerati selg ja torgati segajale sabaots ninna.
Kui niisugused ollakse...
Ja kudumine osutus liiga aega ning püsivust nõudvaks. Pealegi oli keras ainult üks varras.
No comments:
Post a Comment