13 September, 2015

Kadunud vorst

Juhtub vahel, et kodus ostusid lahti pakkides on midagi justkui puudu? Et mäletad täpselt, kuidas küsisid... või noh, vähemalt plaanisid küsida... aga pole. EI OLE.

Ju siis jäi küsimata. Sest kui ostukorvi põhja oleks jäänud, oleks müüja juba ammu helistanud. Sellised väikese maapoe võlud. Tšekilt ka midagi väga välja ei loe. Osakond 1 ja osakond 2 jne. Tootenime ei kuskil.

Terve latt poolsuitsuvorsti. Rumal lugu.

Igaks juhuks uurisin kõik käekotisopid läbi. Noh, see on see koht, kuhu toidukoti ülejäägid topitakse. Piinlik ka, kui järgmisel nädalal leiad kotist vorsti, mis meeleheitlikult püüab vihikute vahelt minema vongelda.

Ei ole.

Igaks juhuks uurisin järgmisel korral poes ka. Ei mäletatud.
Järelikult ikka ei küsinudki.

Küsisin.

Läks veidi üle nädala ja leidsin oma kadunukese üles. Külmikust. Küljeriiulist. Hea, et mitte magamistoa pesusahtlist või duširuumist šampoonide vahelt. Hea, et vaakumpakendis suitsuvorst, mitte midagi kergestiriknevat.

Tore ju. Ainult, et kuna ma seekord vorstile ei panustanud, jäid ka leib-sai ostmata. Peab vist kartuleid kõrvale keetma. :P