19 July, 2017

Virgutusmatk

Põnn vajas hommikuks seda paberit pealinna, mis ärgates ikka veel minu käes oli. 
Lihtne. Istusin bussi, sõitsin rongini, vahetasin sõidukit ja varsti saime dokumendi õigetesse kätesse.

Kõrvu jäi, et 10 minuti pärast väljub rong kodu suunas. Ja veel selline, kust ainult 9 km koju matkata. 14 km asemel. Äge. Mis ma seal linnas ikka vahin. 

Õnneks olen valesse rongi istumises rohkete kogemustega. Seepärast küsisin kohe sisenedes, kas vastab tõele, et...
Ei vastanud. Nüüd tean, et kui ronginumbril on 0 ees, siis on kiirrong. Kui 2, siis aeglane. See minu oma. 

Jalutasin pool tundi vaksalis ja vaatasin, kuhu ma kõik minna ei saa. Aeg ju varane. Lõpuks maandusin vagunisse ja vurasin tükk maad kodule lähemale. 

Ilm osutus päris mõnusaks ja läheneva grupimatka nimel võiks ju jalgadele natuke käimist õpetada.
Järgmises teeotsas tekkis kiusatus pisut lõigata.
Natuke said jalad märjaks, aga muidu kaunis ju.
Tervitused Jannole, kellega me siin kunagi varahommikut veetsime! 📷
Siis helistas põnn ja rääkis, kuidas tal vahepeal läinud on. Ja ma kaotasin pisut tähelepanu ja eksisin plaanitust mujal metsast väljuma. Umbes 100 m metsa sisenemise kohast edasi. Parem ikka, kui tagasi. 😃

Põnn uuris, kas mul on plaanis kõik ümbruskonna vaatamisväärsused üle vaadata. Polnud, aga plaane võib alati muuta. 😊

Või siis mitte. Tuul tõusis ja vihma hakkas sadama. Mh. Kingad olid juba peaaegu kuivada jõudnud. Muud pole midagi, aga hõõruma hakkavad niiviisi. Just. Täpselt. Tõsi.

Aga metsavahe oli nii ilus, et isegi vihm jäi üle.
Minu lapsepõlverajad. Küll sai seda nii- ja teistpidi käidud. Peaaegu tundub, et äkki mina selle tee siia tallasingi. 😉

Näe, juba ongi piiripunkt!
Okasmetsa hakkab kasvama see meie küla. Varsti tuleb niimoodi nimi ära vahetada.
Tundub, et kodus läheb väikeseks plaasterdamiseks. Pole hullu. 14 km kohta väga tagasihoidlik trauma.
Hullem on see, et meenub: pealelõunal oleks tarvis veel napp 20 km maha jalutada. Hetkel niisugune mõte väga ei innusta.

 Näis. Probleemiga tuleb tegeleda siis, kui probleem käes. 😏
 
Kodus! 🙌💚

18 June, 2017

Kuidas puude kõrgust mõõta

Sõber tuli külla. Vaatamisväärsustega on lähiümbruses kitsas käes, aga kuhugi võiks ju ikka minna, kui juba selline koosmineku võimalus tekkis.

No niisama maanteel patseerida tundub tobe. Mets on meil jälle pisut selline... padrik. Maja ees on muidu huvitav küll (meil on isegi oma isiklik puuladvapesitseja suurlinnu pesa ette näidata),
Hanna erakogu :)
aga õuepuuladvad on hirmkõrged. Kael jääb kangeks.

Viiks sõbra parki? Vaat park on küll hea mõte. Seal kasvavad puud hõredalt ja leidub päris huvitavaid isendeid. Mõni puu kannab väga kurba lugu. Paar jälle on sellise lõbusama tulekulooga.

Läksime.

Mida pargis peale lugude tunnetamise veel põnevat võiks teha?
Näiteks puude kõrgust mõõta.
Tean paari lihtsat võtet.

Nende võtetega oli täna küll pisut keeruline usaldusväärse tulemuseni jõuda. Kummardades võis muru sisse ära eksida. Muru oli nimelt lopsakas. Pikemale inimesele lõuani, lühemal oli soovitav pildil püsimiseks erksavärvilist peakatet kanda.

Puud muidugi mõõtmata ei jäänud.
Õnneks ma tean üht mõõtmisvõtet veel. 😉
Unistame suurelt.

17 June, 2017

Mokamoorid puu otsas

Hommikul peenraid rohides kuuled ikka igasugu asju.
Vanasti oli lihtsam. Linnukeelt ei mõistnud. Nüüd ei jõua infot vastu võtta.

"Iigor! Iiigor! Ilge pätt!"
"Kust sa tead?"
"Aga Madli nägi, mida aida taga..."

Osa teksti läheb kaduma, aga saan aru, et Igoril on võrr. Kas varastas kelleltki või käib isiklikuga oma hämaraid tegusid tegemas, läks kõrvust mööda.

"Ei tea?!" leidub kahtleja, aga kohe sekkub mingi välismaalastest tunnistajakamp:
"Si!"
"Da, da, da!"
"Video! Video!"

Keegi eriti väledakeelne võtab juhtimise üle:
"Otsige! Otsige! Vaata sinna ka! Püüa kinni ta!"
"Iigor! Iiigor!"

 Tundub ohtlik. Sellepärast koer ei tahagi üksi õues olla?

04 June, 2017

Tõhus klassikaline treeningkava kaalulangetamiseks

Kehavormid kuhjuvad, aga hing sisse enam hästi ära ei mahu? Käsivartel on toredasti tuules laperdavad tiivad, aga need ei aita lennata? Oled proovinud tulutult kõikvõimalikke moodsaid ja kalleid vahendeid?
Alati ei pea avastama Ameerikat.
Mingem tagasi juurte juurde.

Viis lihtsat vahendit, millega meie esivanemad juba aastasadu end vormis on hoidnud:
Peamine, et sa maad harides liiga hoogu ei läheks. Siis võib köögiviljaväljak kontrolli alt väljuda. See tekitab stressi ja stress ajab sööma. Õnneks on sul nüüd käepärast omakasvatatud peet ja porgand.

17 May, 2017

Naistest, putukatest ja muust

"Miks ämblikud seisavad ühe koha peal, kui nad putukat ootavad?" uurib üks noorema rühma põnn, kui oleme teel teiste juurde õue.
"Et putukad julgeks külla tulla," arvan ma.
"Õues on ka üks sinine putukas," mäletab põnn. "Tule, ma näitan. Mingi kaka on ka."
Kui nii, siis nii. Tuleb minna.

Enne aga vaja õueriided selga panna. Kükitan aitama.

"Mis need on?" silitab noormees käega mu põlve.
"Sukkpüksid."
"Miks naistel niisugused püksid on?"
"Ee... Et jalad paistaks ilusad."
"Miks poistel selliseid ei ole?"
"Poisid teavad niigi, et neil on ilusad jalad."

Hakkasime just jalanõudeni jõudma, aga nüüd vupsab sokk jalast.
"Vaata, mul oli siit ükskord verine!"
"Praegu on ilus. Pane nüüd sokk jalga."
"Oi, koll!" märkab põnn midagi varvaste vahel.
"Las olla. Ta on nii väike, ei kollita kedagi."
"Ta isegi ei kiigu. Ninakollid kiiguvad."

Olgu-olgu. 😊

"Tule, vaata putukat!" tuletatakse õues toas tehtud plaane meelde.
Aga sinine putukas on kadunud.
"Ehk linnud viisid ta oma pessa?" püüan mõistatust lahendada.
"Ei, ma arvan, ta on mulla sees... Lähme, vaatame parem kakat!"
 Pildi putukas on ühest teisest tänasest putukaprojektist. :)

15 May, 2017

Tänavavalgustustaristu rajaja

Kui unistada tillukesi unistusi, siis need tõenäoliselt täituvad.
Andsin oma panuse valgustuspargi istutamisel. 😉
Pikkisin peenra "tõrvikuid" täis.

Mõistsin, et see oli kuidagi liiga lihtne.
Noppisin lambivarred mullast välja ja otsisin üles lülitid.

Mõtisklesin.

Noppisin lambivarred uuesti välja, otsisin varre seest õiged maa sisse lükkamiseks mõeldud teravikud üles ja ühendasin.

Ei olnudki midagi keerulist! 😆

Paista, päike! 🌞💡
 

10 May, 2017

Viltuvaatamised

Puuoksal istus rohevint ja laulis ...metsvindi laulu!

"Segane oled? Ma tean su õiget laulu küll. Kasuperes kasvasid või?"

Lind ei teinud väljagi. Temal ikka "siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!"

"Sa oled rohevint! Niipalju ma nüüd ikka näen veel."

Linnul suva.
Viimaks lendas minema.
Ja tead mis?
Tagumisel oksal istus dubleerija.
Metsvint. 😂

- - -
"Midagi rohelist on ristmiku servas. Seal, kus mehed tavaliselt autot ootavad!"
"Mehed rohelises?"
"Ei. Selleks on veel vara. See on kuidagi kandiline. Nagu mingi kast."
"Auto?"
"Ei. See on nagu... Need on nagu... pesulõksud nööril." 😄