Tervis, kadunuke

"Emme! Kas sul on palavikku vähemaks jäänud?"
"Ei tea. Mis lahti?"
"Midagi. Ma tulen varsti koju!"
(Põnnil on telefon. Tähtsatel puhkudel helistamine lubatud.)

"Emme! Kas on mingit sööki, mida ma ise võiks teha?"
"Prae endale potist kartulid ära."
"Kas ma pannkooke ei või teha?"
"Ma ei tea... Minust küll abi pole. Söömisel ega praadimisel."
"Polegi vaja!"

"Emme! Kas sa vaataksid, miks need koogid nii imelikud tulevad? Tee sina lõpuni!"


Ok. Aga süüa ei aita. Mkm!

Nii see algab...

"See i-ni-me-ne on paberist. See i-ni-me-ne on kivist. See i-ni-me-ne on..."
"See on hoopis tügrut!"
"Tüdruk on ju ka inimene!"
"Eh-he-heh... ee-ei ole!!!"

pilt

Aastapäev

Arvasin, et see on rohkem kahe inimese eraasi, aga nii oli ka huvitav:
Kaasa õnnitles kohe, kui kuupäev kukkus, kolleegid rõõmustasid tööl, üks neljanda klassi noormees tegi huvitava pakkumise (kas see nüüd just selle konkreetse sündmusega seotud oli...). Isegi eelmisest elust peeti meeles :S
Et päev meelde (ei) jääks, viskas valla autojuht mulle plastpudeliga vastu pead. Oli omapärane. Ses mõttes, et vahtisin just aknast välja, kui tou tuli. "Ee... autojuht seda ometi ei teeks?" kiikasin kohtlaselt ringi ja otsisin kinnisest autost muid süüdlasi. Nojah. Ta üritas täpsust visata. Mina jäin ette. Klaaspudeliheite kuulutas ta vähemalt eelnevalt välja, aga muutsime selle sujuvalt teatevõistluseks.
Poes, kus käisin külalistele meelehead ostmas, oli üllatuskohtumine, mis veel õhtul muhelema pani.
Mis veel?
Pidu oli uhke: üks naabrinaine, üks naaberkülanaine ja isamees. Õhtu tipnes osaga, kus naised laulsid, pruut isamehega tantsu lõi (koos laeskeerutamiste jt improviseeritud elementidega). Pärast tuli muidugi loopija selg paika tagasi masseerida. Et kui pikk pidu oli? No oma tund tuli ära. Aga see ongi meie vahva veidra koosluse kogunemiste eripära: kõik kohe ja eluga, ei mingit niisama passimist :D
Peigmehe juurde jõudsin ka. Peigmees oli lausa võttegrupiga jaamas vastas. Pluss hiina toit ja pulmajook (köögiviljamahl tomatist-porgandist-paprikast jms).
Lilli kogunes peaaegu sama palju, kui päris pulmas.


Lahe!

Otse olümpialt

Kõrvemaa kõrgmäestikus

Kahjuks suusad jäid koju.

Lammas all paremas nurgas. :PKõrgust ikka kõvasti. Karda kohe!Viljatusraviase.

Seenemetsas

Karikad suusarajalJa kus sa üleeile olid, kui otsisin?Negriidne.
"Tea, kas saangi luku lahti," hädaldan trossi kallal pusides.
"Eks siis pea kahe kokkuseotud rattaga sõitma," usub sõbrants optimistlikult.
"Ja tahvel?" :P
Tornis käisin. Vaatan: vanaisa maja ikka omal kohal.Vaatan Tallinna poole. Hm! Kallis, Sa pole ikka veel koju jõudnud? :)

Düsgraaf!

Loodetavasti ei aima keegi (ka sõbrad-tuttavad) minu ametit.
Nimelt avastasin end toksimas ühe lapse e-kooli: Lühike/pik sulghäälik.
Parandasin.
Tegin toreda töölehe.
Salvestasin arvutisse.
Põhjalikult:
sulghaalik.dog
Avan koerte varjupaigas. Või kuhu hüljatud pedagoogid kogutakse?

Ja veel.
Minu lemmiklind on interviu. Temast kirjutatakse igal sügisel. Nii tänagi.
:D


Illustreeriv element siit

Loomadest ja elust üldse

Piinlik lugu, aga mänguelukas, keda ma lehmaks pidasin, osutus jõehobuks.

"Miks jõehobul lill suus on?" üritasin viimases meeleheites arvamust kaitsta.

"Küllap läheb sünnipäevale," põhjendas kolleeg.

"Mis sina arvad, kes see loom on?" uurisin kindluse mõttes üle tundi tulnud 4-aastaselt noormehelt.

"Ma tean, ma olen seda loomaaias näinud!"

Nojah. Siis ikkagi jõehobu. Aga äkki arvab, et lehmad on ka loomaaias? Nii raske on endast taganeda...

"Kas ta ujuda oskab?"

"Ei! Kui mina olen näinud, siis ta ainult upub."

Järgmine. Viiene noorsand.

"Tule! Nüüd on Sinu kord!"

"Ma ei taha!"

"Tule, tule! Tead küll, et meil on vaja üks asi korda ajada."

"EI TAHA!"

" Meil läheb kiireks! Kooliaeg tuleb peale ja... ei saa kuidagi edasi lükata!"

"EI!"

"Kümme minutit?... Olgu! Esimene kord, teeme viis?"

"Kaks minutit!"

"Olgu! Aga siis jooksuga! Ja ilma mänguta. Kohe tööga pihta!"

Kutt tormab laua juurde, näeb mänguasju...

"Ok! Teeme viis!"

(Õnneks unustasime üsna ruttu kella vaatamise) :D

"Teeme naerunägu!"

"Ma ei saa!"

"Mis lahti? Kas elu on nii halb?"

"Ei noh, elu on mul muidu ilus..."